Perfektsionismi, impulsiivsuse ja emotsioonide regulatsiooni raskuste ühisroll depressiooni sümptomite selgitamisel

Abstract

Erinevalt varasematest uuringutest analüüsiti üheaegselt perfektsionismi ja impulsiivsuse alatahke ning emotsioonide regulatsiooni (ER) raskuseid depressiooni sümptomaatika variatiivsuse kirjeldamisel. Lisaks depressiooni tervikkonstruktile uuriti mainitud meeleoluhäire afektiivsete, kognitiivsete ja neurovegetatiivsete sümptomite klastreid. Seni on eksisteerivas teaduskirjanduses jäänud piisava tähelepanuta impulsiivsuse ja perfektsionismi üheaegne käsitlus. Kuna on leitud, et mainitud isiksuslike tendentsidega arvestamine aitab mõista psühhopatoloogia säilimist, kaasati need regressioon- ja medieerimisanalüüsidesse üheaegselt. Kolme varasema uuringuprojekti andmetel põhinev koguvalim (N = 780) moodustus nii kliinilisest (N = 161) kui kontrollgrupist (N = 619), kes vastasid enesekohastele küsimustele. Hierarhilised regressioonanalüüsid kinnitasid, et impulsiivsus ja perfektsionism on olemuselt multidimensionaalsed: ehkki mõlemad olid depressiooni prediktorid, ennustasid nende alatahud depressiooni vastassuunaliselt. Leiti, et need näiliselt vastanduvad omadused seletavad ühiselt rohkem depressiooni hajuvusest kui kumbki faktor eraldiseisvana. Kõige täpsemalt kirjeldas depressiooni variatiivsust impulsiivsuse, perfektsionismi ja ER-i raskuste ühine ennustusmudel. Kuigi üldiselt ennustasid prediktorid täpseimalt kognitiivseid ja afektiivseid sümptomeid, tuvastati igal prediktoril mitmeid unikaalseid mustreid. Medieerimisanalüüsidest selgus, et ER-i raskused vahendavad täielikult düsfunktsionaalse impulsiivsuse ja osaliselt mitteadaptiivse perfektsionismi seost depressiooni sümptomitega. Statistiliselt olulised seosed ilmnesid nii afektiivsetes, kognitiivsetes kui neurovegetatiivsetes sümptomklastrites, ent igas klastris koorusid esile spetsiifilised leiud. Tulemused kinnitavad, et lisaks koguskooridele on edaspidi soovituslik analüüsida nii psühholoogiliste riskitegurite alatahke kui depressiooni sümptomite klastreid, et omandada nüansirikkamat ja kliiniliselt kasulikumat teavet.