Usaldus Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu vastu ning sellega seotud tegurid aastatel 2021 ja 2024

Abstract

Käesolevas töös otsitakse vastust küsimusele, millised tegurid seletavad poliitilist usaldust Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse suhtes Eestis aastatel 2021 ja 2024. Töös uuritakse, kas poliitiline usaldus on seotud eeskätt võitja-kaotaja efektiga, rahuloluga majandusliku olukorraga või muude teguritega. Selleks kasutatakse Euroopa Sotsiaaluuringu 10. ja 11. vooru Eesti andmeid. Sõltuvate muutujatena kasutatakse usaldust Riigikogu vastu ning rahulolu valitsuse tööga. Andmeid uuritakse regressioonanalüüsi abil andmeanalüüsiprogrammis R. Töö tulemusena leitakse, et Riigikogu usaldust ja valitsuse tööga rahulolu ei seleta samad tegurid ühtemoodi. Riigikogu puhul ei leidnud kinnitust eeldus, et valitsuserakondadele lähedasemad inimesed usaldavad parlamenti rohkem kui teised. Küll aga selgus, et Riigikogu usaldus on seotud rahuloluga majandusliku olukorraga, rahuloluga demokraatia toimimisega, tunnetatud demokraatliku võimekusega ja üldise sotsiaalse usaldusega. 2024. aastal lisandusid oluliste teguritena ka haridustase, elukoht ja uudiste jälgimine. Valitsuse puhul leidsid kinnitust kõik töös püstitatud hüpoteesid. Valitsuse tööga rahulolu selgitas kõige tugevamalt rahulolu majandusliku olukorraga ning selle seos tugevnes 2024. aastal. Samuti oli valitsuse tööga rahulolu seotud lähedusega valitsuserakonnale ning ka see seos oli 2024. aastal tugevam kui 2021. aastal. Töös jõuti järeldusele, et poliitilise usalduse languse mõistmisel tuleb Riigikogu ja valitsust eristada. Riigikogu usaldus sõltub rohkem institutsionaalsetest ja sotsiaaldemograafilistest teguritest, samas kui valitsuse tööga rahulolu on tugevamalt seotud tulemuslikkusepõhiste ja identiteedipõhiste teguritega.