Vedelbiopsia ja selle perspektiivid vähi diagnostikas ning genoomikas

Abstract

Viimastel aastatel on vähi diagnoosimiseks ja jälgimiseks kasutatud invasiivsed meetodid järk-järgult asendatud minimaalselt invasiivsete meetoditega, sealhulgas vedelbiopsiaga. Vedelbiopsia võimaldab kasvajaga seotud komponentide eraldamisest vähihaigete kehavedelikest, mida seejärel analüüsitakse nende nukleiinhapete ja valkude andmete osas. See muudab kahtlemata kliinilist onkoloogiat, pakkudes klassikalise biopsia ees mitmeid eeliseid, nagu näiteks turvalisem juurdepääs kasvajaproovidele, pidev jälgimine korduvate proovide võtmisega, individuaalse ravi planeerimine ja raviresistentsuse skriinimine. Vähihaigete vedelbiopsiad on avanud uusi võimalusi raviresistentsuse markerite avastamisel, pideval jälgimisel, täppisravil ja sõeluuringul. Kuigi vedelbiopsia tehnoloogia ei ole veel diagnostiline meetod, vaid seda kasutatakse ainult abitehnoloogiana, avab selle mitteinvasiivne olemus suurepärased väljavaated kliinilise onkoloogia arenguks