Anonüümsete kogemuslugude roll vaktsiinivastases kommunikatsioonis: Facebooki grupi „Ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimed“ analüüs
| dc.contributor.advisor | Uibu, Marko, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Mägi, Kadri-Ann | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2020-06-11T12:24:36Z | |
| dc.date.available | 2020-06-11T12:24:36Z | |
| dc.date.issued | 2020 | |
| dc.description.abstract | Vaktsiinivastaste hoiakute levimine nii Eestis kui ka mujal maailmas on üha suurenev probleem, mis on päädinud mitmete riikide vaktsineerimishõlmatuse langemise ja vaktsiinvälditavate haiguste epideemiatega. Selleks, et tõhustada kommunikatsiooni vaktsiinides kahtlevate inimestega, on oluline pöörata rohkem tähelepanu vaktsiinivastases kommunikatsioonis kasutatavatele veenmisviisidele. Selleks analüüsisin kahte kogemuslugu vaktsiinivastases Facebooki grupis nimega „Ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimed“ ja nendele kirjutatud kommentaare. Anonüümsete kogemuslugude analüüsimiseks kasutasin retoorika analüüsi. Analüüsist selgus, et kuigi lapsevanemad võisid oma lugusid jagada soovist leida või pakkuda lohutust, kannavad anonüümsed kogemuslood vaktsiinivastaste ideede levitamisel väga olulist eesmärki: veenda lugejaid vaktsiinide ohtlikkuses ja süvendada usaldamatust tervishoiutöötajate suhtes. Mõlemad analüüsitavad kogemuslood kasutasid kohtulikku retoorikat, mis väljendus arvukates süüdistustes meditsiinipersonali ja vaktsiinide suhtes. Samuti ilmnesid mõlema loo logoses sarnased argumenteerimisvead (apelleerimine kaastundele, apelleerimine autoriteedile, kiirustav üldistus, väära põhjuse argument, tuginemine üldlevinud arvamusele), millele osutati kommentaarides vähe tähelepanu. Mõlema loo puhul oli autor pannud kõige enam rõhku pathosel, ehk lugeja emotsioonidele Mõlema loo ethos ehk karakter oli sarnane – ema, kes kahtlustab oma lapsel vaktsiinikahjustust. Lugude eesmärk oli veenda lugejat vaktsiiniohtudes ja arstide pahatahtlikkuses või veenda, et lapse arengu või meeleoluga seotud iseärasused (nt vähene uni ja isutus) on vaktsiinitüsistused. Kvalitatiivse sisuanalüüsiga selgus, et grupiliikmed jagavad analüüsitavate kogemuslugude kommentaariumis nii kognitiivseid kui ka afektiivseid teadmisi. Anonüümsed kogemuslood süvendasid kommenteerijates usaldamatust ja hirmu tervishoiutöötajate ja vaktsiinide suhtes. Lugudes esinenud argumenteerimisvigadele pöörasid tähelepanu üksikud kommenteerijad, kelle eksplitsiitsed kahtlused said negatiivset tagasisidet. | et |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/67860 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject.other | magistritööd | et |
| dc.title | Anonüümsete kogemuslugude roll vaktsiinivastases kommunikatsioonis: Facebooki grupi „Ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimed“ analüüs | et |
| dc.type | Thesis | en |