Anonüümsete kogemuslugude roll vaktsiinivastases kommunikatsioonis: Facebooki grupi „Ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimed“ analüüs
Date
2020
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Vaktsiinivastaste hoiakute levimine nii Eestis kui ka mujal maailmas on üha suurenev probleem,
mis on päädinud mitmete riikide vaktsineerimishõlmatuse langemise ja vaktsiinvälditavate
haiguste epideemiatega. Selleks, et tõhustada kommunikatsiooni vaktsiinides kahtlevate
inimestega, on oluline pöörata rohkem tähelepanu vaktsiinivastases kommunikatsioonis
kasutatavatele veenmisviisidele. Selleks analüüsisin kahte kogemuslugu vaktsiinivastases
Facebooki grupis nimega „Ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimed“ ja nendele kirjutatud
kommentaare.
Anonüümsete kogemuslugude analüüsimiseks kasutasin retoorika analüüsi. Analüüsist selgus, et
kuigi lapsevanemad võisid oma lugusid jagada soovist leida või pakkuda lohutust, kannavad
anonüümsed kogemuslood vaktsiinivastaste ideede levitamisel väga olulist eesmärki: veenda
lugejaid vaktsiinide ohtlikkuses ja süvendada usaldamatust tervishoiutöötajate suhtes.
Mõlemad analüüsitavad kogemuslood kasutasid kohtulikku retoorikat, mis väljendus arvukates
süüdistustes meditsiinipersonali ja vaktsiinide suhtes. Samuti ilmnesid mõlema loo logoses
sarnased argumenteerimisvead (apelleerimine kaastundele, apelleerimine autoriteedile, kiirustav
üldistus, väära põhjuse argument, tuginemine üldlevinud arvamusele), millele osutati
kommentaarides vähe tähelepanu. Mõlema loo puhul oli autor pannud kõige enam rõhku
pathosel, ehk lugeja emotsioonidele Mõlema loo ethos ehk karakter oli sarnane – ema, kes
kahtlustab oma lapsel vaktsiinikahjustust. Lugude eesmärk oli veenda lugejat vaktsiiniohtudes ja
arstide pahatahtlikkuses või veenda, et lapse arengu või meeleoluga seotud iseärasused (nt
vähene uni ja isutus) on vaktsiinitüsistused.
Kvalitatiivse sisuanalüüsiga selgus, et grupiliikmed jagavad analüüsitavate kogemuslugude
kommentaariumis nii kognitiivseid kui ka afektiivseid teadmisi. Anonüümsed kogemuslood
süvendasid kommenteerijates usaldamatust ja hirmu tervishoiutöötajate ja vaktsiinide suhtes.
Lugudes esinenud argumenteerimisvigadele pöörasid tähelepanu üksikud kommenteerijad, kelle
eksplitsiitsed kahtlused said negatiivset tagasisidet.