Studies on monoaminergic regulation of inter-individual differences in exploratory behaviour and the activating and rewarding effects of psychostimulants in rats

Abstract

Väitekiri keskendub uudistamiskäitumises esinevate indiviididevaheliste erinevuste neurokeemilise regulatsiooni kirjeldamisele. Rottide püsival uudistamisfenotüübil põhinev loomkatsemudel võib osutuda kasulikuks ärevuse- ja depressiooniuuringutes patogeneetiliste mehhanismide ning võimalike uute farmakoloogiliste sihtmärkide tuvastamisel. Eelnevalt oleme leidnud, et uudiskasti meetodil määratud indiviididevahelised erinevused uudistamisaktiivsuses on ajas püsivad ning need stabiilsed käitumisjooned ennustavad ka rottide tegutsemist teistes ärevuse- ning depressiooniuuringute kontekstis kasutatavates käitumistestides. Kuna varasemalt on leitud, et vähemalt osaliselt on uudistamise ning psühhostimulaatorite mõju neurobioloogilised alusmehhanismid kattuvad ning nii uudistava käitumise regulatsioonis kui ka sõltuvuskäitumises on oluline roll monoamiinergilistel (dopamiini, noradrenaliini ja serotoniini kasutavatel) transmittersüsteemidel, siis uurisime ka psühhostimulaatorite käitumist aktiveerivaid ning tingivaid efekte vähe- ja palju-uudistavate rottidel. Psühhostimulaatorid aktiveerisid proportsionaalselt nii palju- kui väheuudistavate rottide lokomotoorset aktiivsust, kuid psühhostimulaatoriga tingitud paigaeelistuskatses erineva uudistamisfenotüübiga rotid ei erinenud. Leidsime, et palju- ja väheuudistavate rottide käitumuslike erinevustega kaasnevad olulised erinevused keskaju dopamiinisüsteemi aktiivsuses, dopamiini poolt vahendatud käitumine sõltub aga oluliselt noradre¬nergilise süsteemi terviklikkusest. Lisaks erinevustele dopamiinergilises ja noradrenergilises närviülekandes avalduvad vähe- ja palju-uudistavate rottide vahel ajupiirkonniti erinevused ka serotonergiliste süsteemide regulatsioonis.