COVID-19 mõju laste kehalisele aktiivsusele ja istuvatele tegevustele laste ning lapsevanemate hinnangul

Abstract

Eesmärk: Magistritöö eesmärk oli analüüsida COVID-19 pandeemia mõju laste kehalisele aktiivsusele, istuvatele tegevustele, unekvaliteedile ja üldisele õues viibimisele ning võrrelda laste ja lapsevanemate hinnanguid nendele muutustele. Metoodika: Kvantitatiivses uuringus osales 792 Eesti üldhariduskoolide õpilast ja nende vanemat. Andmed koguti küsimustike abil, kus harjumuste muutusi hinnati viiepallisel Likerttüüpi skaalal. Tulemuste statistiliseks analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat (aritmeetilised keskmised, standardhälbed), paarisvalimite t-testi rühmadevaheliste erinevuste võrdlemiseks ja Spearmani astmekorrelatsioonikordajat tunnustevaheliste seoste analüüsimiseks. Tulemused: Nii laste kui ka lapsevanemate hinnangul suurenes COVID-19 pandeemia perioodil võrreldes pandeemiaeelse ajaga laste kehaline aktiivsus nii õues kui ka toas, kuid lapsevanemad hindasid laste aktiivsuse suurenemist tagasihoidlikumalt kui lapsed ise (p<0,001). Nii laste kui ka lapsevanemate hinnangul suurenesid samal ajal ka istuvad tegevused. Õues aktiivsuse koondindeks oli kõige tugevamalt seotud üldise liikumisharjumuse ja õues veedetud ajaga (r=0,518–0,649; p<0,001). Lisaks ilmnesid positiivsed seosed kehalise aktiivsuse koondindeksite ja unekvaliteedi vahel (r=0,135–0,289; p<0,001). Laste hinnangud kehalise aktiivsuse ja üldiste liikumisharjumuste muutustele võrreldes COVID-19 pandeemiaeelse perioodiga olid üldiselt kõrgemad võrreldes lapsevanemate hinnangutega. Kokkuvõte: Tulemused viitavad sellele, et Eesti lapsed säilitasid COVID-19 pandeemia perioodil suhteliselt aktiivse eluviisi, kuigi suurenesid ka istumis- ja ekraaniaeg. Õues viibimine oli seotud aktiivsema liikumisharjumuse ja positiivsemate hinnangutega unekvaliteedile, mis rõhutab aktiivse õuetegevuse olulisust ka kriisiolukordades. Märksõnad: COVID-19, kehaline aktiivsus, ekraaniaeg, unekvaliteet, istumisaeg, lapsed