Koolist puudumise otsused ja sekkumise disain: lapsevanemate perspektiiv

Abstract

Vanuse kasvades suurenevad nii õpilaste väljakutsed õppimises kui ka puudumised koolist, mis võivad mõjutada negatiivselt akadeemilist, emotsionaalset ja sotsiaalset arengut. Kõrgemasse kooliastmesse liikudes suureneb vanemate poolt põhjendatud puudumiste hulk, mis tõstatab küsimuse, kas vanemad kaaluvad alati piisavalt puudumiste pikaajalisi tagajärgi. Seetõttu on magistritöö sihtrühmaks lapsevanemad, kes vastutavad oma lapse kooliskäimise eest kuni täiskasvanueani. Töö esmane eesmärk on kaardistada tegureid, mis mõjutavad lapsevanemate otsuseid lapse koolist puudumise osas ning teisesteks eesmärkideks töötada nende põhjal välja käitumisteadusel põhinev sekkumise prototüüp ja selle hindamise esialgne plaan. Töös ühendan probleemi kaardistamise kirjanduse põhjal, ülevaate olemasolevatest lahendustest ning Eesti lastevanemate seas läbi viidud küsitlusuuringu tulemused. Veebipõhise küsitlusega kogusin andmeid tegurite kohta, mis mõjutavad vanemate puudumise otsuseid ning milliseid põhjuseid peavad lapsevanemad piisavalt mõjuvateks, et laps koolist koju jätta. Küsitlustulemused näitavad, et vanemate otsuseid kujundavad peamiselt kolm tegurite rühma: lapse vaimne heaolu ja emotsionaalne seisund, kooliga seotud asjaolud ning perekondlikud põhjused. Vanemad väärtustavad haridust kõrgelt, kuid seavad lapse heaolu sageli kooliskäimisest ettepoole, teadvustamata puudumiste kuhjumise pikaajalist mõju. See rõhutab vajadust süsteemsema riikliku andmekogumise ja tõenduspõhiste sekkumiste järele, mis toetavad vanemaid teadlikumate otsuste tegemisel. Ühe võimaliku lahendusena pakun välja käitumisteadusel põhineva e-kirja prototüübi lapsevanematele, mis tugineb planeeritud käitumise teooria (PKT) kolmele komponendile: hoiak käitumise suhtes, subjektiivne norm ja tajutud kontroll. Töös esitatan ka esialgse plaani sekkumise rakendatavuse ja mõju hindamiseks, mis on andmekaitseliste ja tehniliste vajaduste tõttu kavandatud kaheetapilisena.