Millised on rottide sotsiaalse käitumise monoamiinergilised alusmehhanismid?

Abstract

Sotsiaalne käitumine on inimese jaoks keskse tähtsusega, mistõttu selle neurobioloogiliste mehhanismide mõistmine omab olulist praktilist väärtust. Loomkatsemudelid võimaldavad sotsiaalse käitumise fenotüüpi ehk püsisotsiaalsust uurida korduvate interaktsioonikatsete kaudu, mõõtes loomade keskmist sotsiaalses kontaktis veedetud aega erinevate partneritega. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida püsisotsiaalsuse seoseid monoamiinergiliste alusmehhanismidega, keskendudes dopamiini ja serotoniini rollile rottide ajus. Monoamiinide sisaldust uuriti juttkehas ex vivo ja mikrodialüüsimeetodil eesajukoores in vivo, kasutades kõrgsurvevedelikkromatograafiat (HPLC). Kuigi töö käigus ei leitud sotsiaalsuse alusel statistiliselt usaldusväärseid erinevusi dopamiini või serotoniini tasemetes juttkehas või eesajukoores, ilmnes statistiliselt usaldusväärne tulemus suurema püsisotsiaalsusega emastel rottidel võrreldes isaste rottidega. Suurema püsisotsiaalsusega emastel rottidel oli märkimisväärselt kõrgem serotoniini vabanemise potentsiaal eesajukoores.