Kui kavatsus ei saa teoks: valimiskäitumise toetamine SMS-põhise sekkumisega

Abstract

Valimisosalus ei ole ainult individuaalne käitumisvalik, vaid ka poliitilise esindatuse küsimus. Kui mõni ühiskonnarühm osaleb valimistel järjepidevalt vähem, võivad poliitilised otsused peegeldada ebaproportsionaalselt aktiivsemate valijate eelistusi. Eestis avaldub selline lõhe eriti selgelt 25–34-aastaste seas. Käesolev töö uurib, millised psühholoogilised ja käitumuslikud mehhanismid takistavad valimiskavatsuse elluviimist ning kuidas seda kavatsust sekkumisega toetada ja käitumiseks üle viia. Töö ühendab probleemikaardi, lahenduste kaardistuse ja mõju-uuringu üheks rakendusliku käitumisteaduse tervikuks. Varasema kirjanduse põhjal eristati kuus hääletamist takistavat tegurit: madal poliitiline mõjusus, madal poliitiline huvi, kavatsuse ja käitumise lõhe, sotsiaalsete normide taju, nõrk valimisharjumus ning otsustamisraskus. Lahenduste kaardistuse põhjal valiti edasiseks testimiseks SMS-sõnum, sest see on ajastatav, skaleeritav ja madala marginaalkuluga ega eelda saajalt eelnevat registreerimist. Mõju-uuring viidi läbi veebipõhise vinjetieksperimendina 826 vastajaga, kes jaotati sünnikuupäeva alusel kolme tingimusse: neutraalne kontrollsõnum, deskriptiivset sotsiaalset normi rõhutav sõnum ning rakenduskavatsuse loogikal põhinev käivitav sõnum, mis suunas hääletamisplaani konkretiseerimisele. Sõnumite keskmist peamõju valimiskavatsusele ei ilmnenud. Keskne leid oli tingimuslik: käivitava sõnumi seos valimiskavatsusega sõltus vastaja varasemast valimisharjumusest (B = −0,24, p < ,001,) ja jäi oluliseks ka Bonferroni korrektsiooni järel. Sõnum oli tugevamalt seotud valimiskavatsusega nende vastajate seas, kelle varasem valimisharjumus oli nõrgem. 18–34-aastaste alamvalimis ilmnes sama suunaga muster, kuid see ei jäänud Bonferroni korrektsiooni järel oluliseks ning seda käsitletakse uurimuslikuna. Tulemused viitavad, et SMS-sõnumi mõju on tingimuslik. See ei pruugi toimida universaalse mobiliseerimisvahendina, kuid võib olla asjakohane just siis, kui takistus seisneb kavatsuse elluviimises, näiteks nõrgema valimisharjumusega valijate puhul. See pakub konkreetse suuna edasiseks testimiseks. Olulisim piirang on sotsiaalmeedia kaudu kogutud mugavusvalim ja võimalik laeefekt, mistõttu järgmiseks sammuks on valimisperioodil läbiviidav randomiseeritud välikatse, mille tulemusmõõdikuks on kinnitatud hääletamine.