Üleminekuaja varjupool : kuidas kujutatakse Eesti üheksakümnendaid kajastavas kirjanduses kuritegelikku maailma?

dc.contributor.advisorVelsker, Mart, juhendaja
dc.contributor.authorSööt, Merit-Kätlin
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituutet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondet
dc.date.accessioned2026-06-09T09:00:55Z
dc.date.available2026-06-09T09:00:55Z
dc.date.issued2026
dc.description.abstractKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida kuidas kujutatakse kuritegelikku maailma Eesti üheksakümnendaid kajastavas kirjanduses. Seda tehakse Jüri Mosina memuaarteose ,,Juhan Julm’’ ja Andres Anvelti romaani ,,Punane elavhõbe’’ analüüsi põhjal. Analüüsi pidepunktideks on jutustajatüüp, fokalisatsioon ning teoste keelekasutus. Keelekasutuses tuuakse välja vulgaarkeelendid, sõimusõnad, släng ja ajastukohased sõnad. Fokaliseerimise käsitlusele on toeks Gérard Genette (1980), jutustaja tüüpidel Epp Annus (1995) ning Dana Osborne (2020), kelle abil kategoriseeritakse sõimu ja vandumist.
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b6056482*est
dc.identifier.urihttps://hdl.handle.net/10062/121651
dc.language.isoet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniaen
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subject1990-ndad
dc.subjecteesti
dc.subjectkirjandus
dc.subjectkuritegevus
dc.subjectkeelekasutus
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.titleÜleminekuaja varjupool : kuidas kujutatakse Eesti üheksakümnendaid kajastavas kirjanduses kuritegelikku maailma?
dc.typeThesisen

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
2026_BA_Soot.pdf
Suurus:
425.93 KB
Formaat:
Adobe Portable Document Format