Üleminekuaja varjupool : kuidas kujutatakse Eesti üheksakümnendaid kajastavas kirjanduses kuritegelikku maailma?

Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida kuidas kujutatakse kuritegelikku maailma Eesti üheksakümnendaid kajastavas kirjanduses. Seda tehakse Jüri Mosina memuaarteose ,,Juhan Julm’’ ja Andres Anvelti romaani ,,Punane elavhõbe’’ analüüsi põhjal. Analüüsi pidepunktideks on jutustajatüüp, fokalisatsioon ning teoste keelekasutus. Keelekasutuses tuuakse välja vulgaarkeelendid, sõimusõnad, släng ja ajastukohased sõnad. Fokaliseerimise käsitlusele on toeks Gérard Genette (1980), jutustaja tüüpidel Epp Annus (1995) ning Dana Osborne (2020), kelle abil kategoriseeritakse sõimu ja vandumist.