Populism poliitilises kommunikatsioonis 2023. aasta riigikogu valimisdebattide näitel

Abstract

Populismi ja demagoogiat on uuritud küll juba mõnda aega, kuid tänini puudub teadlaste seas sellele ühtne definitsioon ning arusaam. Ka poliitmaastikul on mõlemad nähtused üsna pikka aega figureerinud, ent suurt tähelepanu neile sageli ei pöörata, mistõttu võibki jääda mulje, et need on nii-öelda poliitilise kommunikatsiooni loomulik osa. Tegelikkuses see nii aga ei ole ega tohikski olla. Populism ja ka selle tööriist demagoogia võivad reaalsuses olla suureks ohuks demokraatia põhiväärtustele ning seetõttu ei tohiks seda võtta kui loomulikku nähtust. Vähesel määral on demagoogia kasutamine loogiline, sest poliitilises debatis ei soovi keegi end kaotajana näidata, kuid populism ja demagoogia ei tohiks saada siiski läbivaks retoorikaks. Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida populismi- ja demagoogiakasutust seitsme Eesti erakonna seas, kes osalesid 2023. aasta valimisdebattides, mis viidi läbi Eesti Rahvusringhäälingu poolt viiel korral enne Riigikogu valimisi. Empiiriline osa tööst analüüsib viite valimisdebatti, kus osalesid seitse Eesti erakonda. Analüüsitavaks meetodiks on kvalitatiivne sisuanalüüs. Analüüsi käigus sooviti leida vastused järgnevatele küsimustele: Milline on enim kasutatud populismi- ja demagoogiavõte iga erakonna lõikes? Milline on üleüldiselt enim kasutatud populismi- ja demagoogiavõte? Milline erakond kasutab populismi ning demagoogiat oma kommunikatsioonis enim ning milline kõige vähem? Lisaks sellele prooviti hinnata ka seda, kui hästi tulevad erakondade esindajad toime oponentide poolt kasutatud võtetega.