Kriisijärgne info vastuvõtlikkus Eestis
Laen...
Kuupäev
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Käesolev lõputöö uurib kriisijärgset infokäitumist ja meediarepertuaaride kujunemist Eestis ning
emotsionaalsete ja usalduslike tegurite rolli selles protsessis. Uurimus lähtub arusaamast, et kriisid
ei ole ajaliselt piiritletud juhtumid, vaid põimuvad varasemate kogemustega, kujundades
mitmekihilise ja kestva kriisikogemuse. Töö peaeesmärk oli analüüsida, kuidas indiviidid sellises
infokeskkonnas teavet otsivad, tõlgendavad ja piiravad ning allikate usaldusväärsust hindavad.
Uuring põhineb kvalitatiivsel metoodikal ja andmestikuna kasutasin 25 poolstruktureeritud
intervjuud eri vanuses ja haridustaustaga vastajatelt. Empiirilise materjali analüüsimisel
rakendasin kvalitatiivset sisuanalüüsi, keskendudes indiviidide kogemuslikele ja tõlgenduslikele
kirjeldustele, mitte statistilistele üldistustele.
Tulemused näitavad, et kriisidega seotud infokäitumine ei ole ühetaoline ega lineaarne. Kriisi
algus võib infotarbimist nii intensiivistada kui ka jätta harjumuspärased rutiinid muutmata.
Vastajad tuvastavad kriise ja liiguvad nende faaside vahel erinevas tempos ning infovälja
vahendusel jätkub kriis indiviidi jaoks sageli ka siis, kui see on institutsionaalselt lõppenud.
Erinevad kogemused (Estonia hukk, COVID-19, Ukraina sõda, majanduskriis ja taristuhäired)
põimuvad ja moodustavad kestva tausta, milles meediarepertuaar toimib praktilise raamistikuna
kontrollitunde ja emotsionaalse tasakaalu säilitamisel.
Emotsioonidel ja usaldusel on kriisijärgses infokäitumises keskne roll. Ärevus ja kognitiivne
väsimus suunavad vastajaid infot teadlikult piirama ja vältima, mis ei tähenda alati infoväljast
täielikku eemaldumist, vaid selektiivset ja eesmärgipärast tarbimist igapäevase toimetuleku
toetamiseks. Usaldus allikate suhtes on dünaamiline protsess, teavet ei võeta selles tõena vaikimisi,
pigem hinnatakse seda allikate võrdlemise, isikliku kogemuse ja intuitsiooni kaudu. Kuigi
selektiivne infotarbimine vähendab emotsionaalset koormust, võib see kriisiolukorras tõsta
vastuvõtlikkust kallutatud või eksitavale infole.
Kokkuvõttes käsitleb töö kriisijärgset infokäitumist tähendusloome ja kohanemise protsessina,
milles meediarepertuaarid, emotsioonid ja usaldushinnangud toimivad koostoimes. Tulemused
aitavad mõista inimeste infovajadusi kriisides ja osutavad vajadusele arendada
kriisikommunikatsiooni, mis arvestab indiviidide emotsionaalset koormust ning pakub selgitavat
ja usaldusväärset teavet.