Matemaatika enesetõhususe küsimustiku eesti keelde kohandamine ning enesetõhususe ja ärevuse seosed kahe gümnaasiumi õpilaste näitel

Abstract

Käesoleva magistritöö eesmärk oli tõlkida matemaatika enesetõhususe küsimustik eesti keelde, kohandada see eesti keele ja konteksti jaoks ning hinnata selle psühhomeetrilisi omadusi kahe gümnaasiumi õpilaste näitel. Lisaks uuriti matemaatika enesetõhususe ja ärevuse taset, nende omavahelisi seoseid, muutusi ajas ning erinevusi Viimsi Gümnaasiumi ja Harjumaal asuva Riigigümnaasium X 10. klassi õpilaste vahel. Andmeid koguti kahes etapis: 2025. aasta septembris ja 2026. aasta veebruaris. Analüüsi käigus hinnati küsimustiku reliaablust ja faktorstruktuuri ning viidi läbi kirjeldav statistiline analüüs, t-testid ja korrelatsioonianalüüs. Tulemused näitasid, et eesti keelde kohandatud küsimustik on usaldusväärne ning sobib matemaatika enesetõhususe ja ärevuse mõõtmiseks. Samuti leidis kinnitust matemaatika enesetõhususe ja ärevuse vaheline negatiivne seos. Koolide võrdlus näitas, et Viimsi Gümnaasiumi õpilastel oli üldiselt kõrgem enesetõhusus ja madalam ärevuse tase. Ajas ilmnes enesekindluse vähenemine ja kognitiivse ärevuse suurenemine, samas kui teised näitajad püsisid stabiilsemad. Töö tulemused viitavad sellele, et matemaatika enesetõhusus ja ärevus kujunevad õppija ja õpikeskkonna vastastikuses mõjus. Käesolev töö pakub eestikeelse valideeritud mõõtevahendi ning aitab paremini mõista õppijate uskumuste ja emotsioonide rolli matemaatika õppimisel.