Avatud perekeskuse teenus sotsiaalset sidusust toetava meetmena Soomes ja Eestis EL poliitikate kontekstis

Abstract

Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli analüüsida avatud perekeskuse teenust kui sotsiaalse sidususe toetamise meedet kodus last hooldavate vanemate subjektiivsel hinnangul Eestis ja Soomes. Avatud perekeskuse teenuse tõhususe analüüsimiseks kasutas autor sotsiaalse sidususe ja sotsiaalse investeerimise teooriaid. Selgitamaks, millised meetmed võiksid olla tõhusamad väikelastega vanemate sotsiaalse sidususe toetamiseks, tegi autor kõigepealt ülevaate EL-i liikmesriikides pakutavast toest lapsevanematele ja analüüsis, milliseid meetmeid või perede toetamise strateegiaid võib lugeda tõhusamateks. Analüüsist selgus, et peresid universaalselt toetavad meetmeid võib lugeda tõhusamatemaks vajadusepõhistest toetamise meetmetest. Lisaks selgus, et väikelastega perede toetamine läbi teenuste on tõhusam, kui nende toetamine läbi rahaliste vahendite. Selgus, et hästi toimivad pered ei ole EL-i poliitika kujundamisel saanud piisavalt tähelepanu, samuti ei ole levinud meetmed vanemluse toetamiseks. Küll aga võib väikelapsega kodus veedetud aeg muuta lapsevanemad ühiskonnas vähekaasatud sihtgrupiks, kelle vähese kaasatuse tagajärjel võivad halveneda nii nende enda väljavaated püsida ühiskonnas aktiivsete liikmetena ja naasta peagi tagasi tööturule kui ka väikelastele pakutav kasvukeskkond. Ka töö autori poolt läbi viidud intervjuud lapsevanematega kinnitasid väikelaste vanemate vajadust vanemaid toetavate teenuste järele. Käesolevast tööst ilmnes, et Soomes laialdaselt pakutav avatud perekeskuse teenus mõjub tõhusalt lapsevanemate sidususe toetajana. Lisaks sellele ilmnes perekeskuse positiivne mõju lapsevanema teadlikkuse tõstjana lapse kasvatusse puutuva teemal, mis oleks Eesti kontekstis väga oluline, kuna vanemaharidus ei ole Eestis hästi ja sihtgrupile kättesaadavalt korraldatud. Avatud perekeskusel võib näha ka olulist rolli vabatahtliku töö populariseerijana. Avatud perekeskuse tööd hindab käesoleva töö autor kulutõhusaks peredele suunatud teenuseks ning küsitledes Eesti lapsevanemaid selgus, et ka Eesti lapsevanemad oleksid huvitatud sellises keskuses käimisest. Analüüsides nendega tehtud intervjuusid ning perekeskuste külastajatega tehtud intervjuusid selgus ka Eesti vanemate vajadus sellise toe järele, mida küsitletud Soome lapsevanemad enda sõnul avatud perekeskusest saavad. Selle põhjal soovitab käesoleva töö autor perepoliitika kujundajatel kaaluda avatud perekeskuste töö toetamise võimalikkust nii Eestis kui ka mujal EL-is.