Kriminaalhooldusametnike erialane ettevalmistus töötamaks perevägivalla eest kriminaalhooldusele suunatud isikutega

Abstract

Antud töö eesmärgiks oli saada ülevaade, milline on kriminaalhooldusametnike erialane ettevalmistus töötamaks perevägivalla eest kriminaalhooldusele suunatud isikutega. Töös uuriti lähemalt, kas kriminaalhooldustöötajad on saanud piisava ettevalmistuse töötamaks perevägivalla eest kriminaalhooldusele suunatud isikutega. Uuriti ka kas kriminaalhooldustöötajad vajavad seoses oma töö spetsiifikaga täiendavaid koolitusi ning kuidas hindavad kriminaalhooldusametnikud enda pädevust töötamaks perevägivalla eest kriminaalhooldusele suunatud isikutega. Läbiviidud pilootuuringu tulemuste analüüsi põhjal tuleb välja, et natuke üle poolte küsitluses osalenud hindavad ennast pädevaks, kuid viis kriminaalhooldusametnikku leiavad, et nad ei ole piisavalt pädevad. Pikema erialase tööstaažiga ja rohkema perevägivallatsejate kokkupuutega kriminaalhooldusametnikud ei tunne ennast pädevamalt, leidus ka pikaajalise tööstaažiga ametnikke, kes ei pidanud ennast piisavalt pädevaks, et töötada perevägivallatsejatega, kes on saadetud kriminaalhooldusele. Põhjuseks võib olla probleemi keerukuses töötamaks perevägivallatsejatega, millega mida rohkem tegeletakse, seda keerukamaks see muutub. Lisaks kui puuduvad vajalikud teadmised ja spetsiifilised oskused töötamaks perevägivallatsejatega, siis sagedase kokkupuute kaudu ei omandata ka töö käigus täiendavaid teadmisi töötamaks perevägivallatsejatega. Millest saab järeldada, et erialane ettevalmistus ja täiendavad koolitused selles vallas on väga olulised. Enamusel vastanuist on ametialane haridus, kuid siiski ametnikke, kes leidsid, et nad omandasid erialase hariduse käigus teadmisi perevägivallatsejatega töötamiseks oli vähe. Sellest saab järeldada, et erialases hariduses on teatud puudusi. Soovitav oleks täiendada õppekavasid ja töötada välja täiendkoolitusprogrammid. Vastanud on valdavalt juba varem läbitud erinevaid täiendavaid koolitusi nii omal käel kui tööandja poolt. Seitsmeteistkümnest kümme ametnikku siiski leiavad, et neil oleks vaja rohkem täiendavaid koolitusi perevägivallaga seoses. Enamus (11) hindasid oma oskust perevägivallatsejatele programmi läbiviimise osas puudulikuks ning pigem ei tunta ka perevägivalda seletavaid teooriaid ja lähenemisi. Need samad teemad tulid ka välja kui paluti vastajatel kirjutada, mis teemadel nad koolitusi sooviks. Uurimuse tulemustest võib järeldada, et kriminaalhooldusametnikud sooviksid ja vajaksid koolitusi teemadel perevägivallatsejatele mõeldud programmi läbiviimine ja perevägivalda seletavad teooriad ja lähenemised. Töö üheks eesmärgiks oli küsimustiku testimine. Küsimustik töötab ja selle kaudu on võimalik antud teemat edasi uurida. Küsimustik võimaldab saada vajalikku informatsiooni uurimaks kriminaalhooldusametnike erialast ettevalmistust töötamaks perevägivalla eest kriminaalhooldusele suunatud isikutega. Küsimustikku annab küll veel täiendada 14. ja 17. küsimuse juures, kus tuleks täpsustada küsimusi, et need oleks üheselt mõistetavad. Antud bakalaureusetöö on vajalik kuna varem ei ole uuritud kriminaalhooldusametnike erialast ettevalmistust. Töö tulemuste põhjal on soovitav täiendada õppekavasid ja töötada välja täienduskoolitusprogrammid töötamaks perevägivalla eest süüdimõistetud klientidega. Käesolev töö annab informatsiooni mis teemadel kriminaalhooldusametnikud enim koolitusi vajavad ja soovivad.