Kiriku ja religiooni kajastamine ajalehes "Rahva Sõna" 1930. aastatel

Abstract

20. sajandi alguse Euroopa sotsialismi oli olulisel määral kujundanud oma olemuselt ateistlik marksism kui üks selle allharusid. Käesolevas töös on uuritud, milline nägi välja Eesti Sotsialistliku Töölispartei (ESTP) suhe ristiusuga 1930. aastatel. Täpsemalt on nende suhet uuritud partei häälekandja „Rahva Sõna“ artiklitest koosneva juhuvalimi põhjal, millega vastatakse küsimustele lehe üldisest suhtumisest religiooni ja kirikusse, kas ja kuidas lehe retoorika muutus ning kuidas käsitleti Eesti kirikumaastiku killustatust. Häälekandjast ilmneb, kuidas omavahel eristatakse usku ja kirikut kui institutsiooni, suhtumine esimesse on positiivsem kui teise ja kuidas uskkondade vahel saab näha teatud eelistusjärjekorda. Vaadeldud on ka sotsialismi ja usu suhte küsimuse rahvusvahelist konteksti.