Eesti rahvatantsujuhendajate teadlikkus tantsuvigastuste, nende vältimise ja neist taastumise kohta

Abstract

Eesmärk: Töö eesmärk oli anda ülevaade Eesti rahvatantsu juhendajate teadlikkusest tantsuga seotud vigastustest, nende ennetamisest ning vigastustest taastumisest. Metoodika: Uurimistöö metoodikana kasutati elektroonilist küsimustikku, mis edastati rahvatantsu juhendajatele seltside ja liitude kaudu. Küsimustikule vastas kokku 158 rahvatantsu juhendajat, kellest kaasati uuringusse 99 vastanut. Vastajad jaotati juhendamiskogemuse põhjal kolme gruppi: esimese grupi juhendamiskogemus oli 1–10 aastat, teisel grupil 11–19 aastat ning kolmandal grupil 20 aastat ja rohkem. Uuritavate arv gruppides oli vastavalt 36, 23 ja 40. Esimese grupi vastajate keskmine vanus oli 40 aastat, teises grupis 48 aastat ning kolmandas grupis 59 aastat. Andmeid analüüsiti programmides Microsoft Excel ja SPSS. Tulemused: Sõltumata juhendamise staažist pidasid kõik vastanud soojendust oluliseks ning viisid seda peaaegu alati läbi treeningu osana. Tulemustest selgus, et jõuharjutuste kasutamine soojenduse osana oli pigem vähene (8–17%). Esimese grupi juhendajatest soovitas 60% oma tantsijatel lisaks rahvatantsule teha ka jõu- ja vastupidavustreeninguid; teises ja kolmandas grupis oli see vastavalt 48% ja 54%. Kolmanda grupi juhendajad kasutasid vigastuste vältimise meetodina kõige sagedamini jalanõude valiku soovitusi (85%). Jõutreeningut pidasid vigastuste vältimisel kõige olulisemaks esimese grupi juhendajad (34%), samas kui aeroobset võimekust väärtustasid enim kolmanda grupi juhendajad (33%). Olenemata tööstaažist peeti une kvaliteeti ja vaimset tervist vigastuste tekke riskiteguritena vähem oluliseks (17–31%). Varasemat vigastust pidasid oluliseks riskiteguriks eelkõige teise ja kolmanda grupi juhendajad, vastavalt 87% ja 77%. Vaid 4–6% vastanutest pidas oluliseks riskiteguriks puudujääke tantsijate psühholoogilistes toimetulekumehhanismides. Teise grupi juhendajate hinnangul olid põrutava iseloomuga korduvad tegevused olulised ülekoormusvigastuste riskitegurid (87%). Ülekoormusvigastuste teemal olid kõige teadlikumad esimese grupi juhendajad. Kokkuvõte: Sõltumata tööstaažist võib Eesti rahvatantsu juhendajate teadmisi vigastustest ja nende ennetamisest pidada rahuldavaks. Kõige suurema kogemusega juhendajatel olid vigastustest taastumisega seotud teadmised paremad võrreldes väiksema töökogemusega kolleegidega.