Ausa mängu printsiip ja informatsiooni väravdamine detektiivimängude "The Painscreek Killings" ja "Disco Elysium" näitel

Abstract

Magistritöö uurib S. S. van Dine’i ausa mängu printsiibi avaldumist ja tranformeerumist kaasaegsetes detektiivimängudes. Analüüsi objektideks on kaks detektiivimängu: „The Painscreek Killings“ (2017) ja „Disco Elysium“ (2019). Töö teoreetiline raamistik sünteesib detektiivkirjanduse žanrikonventsioone, eesotsas ausa mängu printsiibiga, strukturaalse ja mängutehnilise kontseptsiooniga väravatest. Magistritöö näitab, et „The Painscreek Killings“ järgib ausa mängu printsiipi üpris täpselt, pakkudes klassikalist eduelamust. „Disco Elysiumis“ leiab aset ausa mängu printsiibi inversioon, et pakkuda mängijale pigem läbikukkumise elamust. Väravad toimivad mõlemas mängus peamise struktuuriprintsiibina, mis kujundab nii (narratiivis edasi) liikumist kui ka juhtumi lahendamise kogemust. Kokkuvõttes osutab käesolev magistritöö, et ausa mängu printsiip võib kaasaegsetes detektiivimängudes olla nii normatiivne raamistik kui ka selle metafiktsionaalne ümbertõlgendus.