Kultuurilised ja soolised erinevused teismeliste konfliktikäitumises

Abstract

Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida kultuurilisi ja soolisi erinevusi teismeliste konfliktikäitumises oma samast soost parima sõbraga ning selle seoseid autonoomia ja seotusega. Selleks kasutati kahte hüpoteetilist konfliktsituatsiooni kirjeldust, millest esimene kirjeldas olukorda, kus parim sõber keelas mõne teise sõbraga suhelda ja teine olukorda, kus parim sõber oli vastanut reetnud. Teismelistel paluti kirjeldada, kuidas nad antud olukorras käituks, miks nad nii käituks ja kui tihti neil selliseid situatsioone esineb. Mõõdeti ka teismeliste autonoomiat ja seotust. Kõige enam kasutatud strateegiateks osutusid enesekehtestamine ja sõpruse muutmine. Erinevusi kahe riigi teismeliste konfliktikäitumises ei leitud. Samas mõjutasid autonoomia ja seotus seda, kuidas teismelised reetmise situatsioonis oma käitumist põhjendasid. Teismelised, kes hindasid kõrgemalt autonoomiat pakkusid pigem sõbra süüdistamist kui enda huvidele orienteeritust ja reeglile viitamist. Seotust kõrgemalt hindavad teismelised pakkusid aga pigem enda huvidele orienteeritust kui sõbra süüdistamist. Soolised erinevused ilmnesid uue sõbra situatsioonis strateegia valikul: poisid kasutasid tüdrukutest sagedamini enesekehtestamist.