Sooline ebavõrdsus Eesti kultuuripreemiates

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tartu Ülikool

Abstrakt

Bakalaureusetöö eesmärk on uurida Eesti kultuuripreemiate nominentide ja laureaatide soolist jaotust. Töös hinnati, kas kandidaatide seast pälvivad preemiaid sagedamini mehed või naised, milline on laureaatide sooline jaotus valdkondade lõikes ning kuidas see on aja jooksul muutunud ja kas varasem auhinnavõit mõjutab isiku edasisi kandidatuurivõimalusi. Analüüsiks kasutati hii-ruut ja Cochran-Mantel-Haenszeli teste, logistilist regressioonimudelit ning Wilcoxoni astaksummatesti. Töö andmestik koondab 13 Eesti kultuuripreemia andmed aastatest 1973–2025. Leiti, et naisi esitatakse auhindadele harvemini ning nad pälvivad vähem auhindu kui mehed, kuid laureaadi valikul süstemaatilist soolist eelistamist ei tuvastatud. Naislaureaatide osakaal on ajas kasvanud, kuid valdkondade vahel on suured erinevused: naised on selges ülekaalus raamatukogude, muuseumide ja rahvakultuuri valdkonnas, mehed aga muusika, filmi ja enamikes teistes valdkondades. Lisaks tuvastati kumulatiivne eelis, et varem auhinna pälvinud kandidaate esitatakse uuesti ligikaudu kaks korda sagedamini kui mittelaureaate.
The aim of this bachelor’s thesis is to examine the gender distribution of no minees and laureates of Estonian cultural awards. The study assessed whet her men or women receive awards more often, how the gender distribution of laureates varies across fields and over time, and whether a previous win influences future nomination prospects. The chi-squared and Cochran-Mantel Haenszel tests, a logistic regression model, and the Wilcoxon rank-sum test were applied. The dataset consists of data about 13 Estonian cultural awards from the years 1973–2025. The results show that women are nominated for awards less often and receive fewer awards than men, although no systematic gender bias was detected in the selection of laureates among nominees. The proportion of female laureates has grown over time, but substantial differences exist between fields: women make up the majority in libraries, museums, and folk culture, whereas men dominate in music, film, and most other fields. In addition, a cumulative advantage was identified, whereby previous award recipients are nominated again roughly twice as often as non-laureates.

Kirjeldus

Märksõnad

sooline ebavõrdsus, kultuuripreemiad, kumulatiivne eelis, gender inequality, cultural awards, cumulative advantage

Viide