Muutused funktsionaalsetes, subjektiivsetes ja gaasivahetuse parameetrites 45 minutilise tugeva pingutusega jooksu tagajärjel meesjooksjatel

dc.contributor.authorVallimäe, Viljar
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituutet
dc.date.accessioned2026-06-30T13:13:08Z
dc.date.available2026-06-30T13:13:08Z
dc.date.issued2026
dc.description.abstractEesmärk: Analüüsida 45-minutilise ühtlase submaksimaalse koormuse mõju aktiivselt vastupidavusalaga tegelevate meeste füsioloogilistele, subjektiivsetele ja gaasivahetuse parameetritele ning tajutud väsimusele, võrreldes enne ja peale koormust teostatud kasvavate koormustega testide tulemusi. Metoodika: Uuringus osales 9 pikamaajooksuga tegelevat meest vanuses 35,2 ± 6,7 aastat. Vaatlusalused sooritasid kasvavate koormustega testi, kus fikseeriti iga minuti järel südame löögisagedus (SLS), pingutuse tajutav raskusaste (RPE) ja gaasivahetuse parameetrid. Teisel testimisel sooritati ühtlase intensiivsusega 45-minutiline test intensiivsusel, mida uuritav oli võimeline taluma ligikaudu 60 minutit. Testil registreeriti iga 5 minuti järel SLS ja RPE ning iga 10 minuti järel määrati vere laktaadi kontsentratsioon (La). Lisaks mõõdeti vaatlusaluste kehakaalu ja väsimust enne ja pärast testi. 10 minutit peale 45-minutilist testi sooritati uuesti kasvavate koormustega test. Tulemused: 45-minutilise ühtlase intensiivsusega testil suurenesid statistiliselt oluliselt SLS, minutiventilatsioon (VE), La ja RPE (kõigil p < 0,05). Hapnikutarbimises (VO₂) statistiliselt olulisi muutusi testi käigus ei ilmnenud (p > 0,05). Testi järgselt vähenes statistiliselt oluliselt kehakaal ning suurenes tajutav väsimus (p < 0,05). 45-minutilise testi järel sooritatud kasvavate koormustega testil vähenesid statistiliselt oluliselt testi kestus, VO₂max, SLSmax, kiirus VO₂max tasemel ning maksimaalne võimsus (p < 0,05). Samuti vähenesid ventilatsioonilävede (VT1 ja VT2) SLS, absoluutne võimsus ja jooksukiirus (p < 0,05). VE, VT1 RPE-s ning VT2 suhtelises võimsuses statistiliselt olulisi muutusi ei ilmnenud (p > 0,05). Kokkuvõte: 45-minutiline ühtlane submaksimaalne koormus põhjustas füsioloogiliste näitajate ja tajutud väsimuse olulisi muutusi. Kuigi VO₂ püsis testi vältel suhteliselt stabiilsena, suurenesid oluliselt SLS, VE, La ja RPE. Koormusjärgselt olid oluliselt alanenud nii funktsionaalsed, kui gaasivahetuse parameetrid, samas kui tajutav koormuse hinnang ei muutunud. Märksõnad: submaksimaalne koormus, esimene ventilatsioonilävi, teine ventilatsioonilävi, maksimaalne hapnikutarbimine, südame löögisagedus, vere laktaadi kontsentratsioon, RPE
dc.identifier.urihttps://hdl.handle.net/10062/122746
dc.language.isoet
dc.publisherTartu: Tartu Ülikoolet
dc.rights.urihttps://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subjectmagistritööd
dc.subjectsubmaksimaalne koormus
dc.subjectteine ventilatsioonilävi,
dc.subjectesimene ventilatsioonilävi
dc.subjectmaksimaalne hapnikutarbimine
dc.subjectvere laktaadi kontsentratsioon
dc.subjectsüdame löögisagedus
dc.subjectRPE
dc.titleMuutused funktsionaalsetes, subjektiivsetes ja gaasivahetuse parameetrites 45 minutilise tugeva pingutusega jooksu tagajärjel meesjooksjatel
dc.typeThesisen

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
Vallimae_V_2026_Muutused_funktsionaalsetes.pdf
Suurus:
415.46 KB
Formaat:
Adobe Portable Document Format