Muutused funktsionaalsetes, subjektiivsetes ja gaasivahetuse parameetrites 45 minutilise tugeva pingutusega jooksu tagajärjel meesjooksjatel

Abstract

Eesmärk: Analüüsida 45-minutilise ühtlase submaksimaalse koormuse mõju aktiivselt vastupidavusalaga tegelevate meeste füsioloogilistele, subjektiivsetele ja gaasivahetuse parameetritele ning tajutud väsimusele, võrreldes enne ja peale koormust teostatud kasvavate koormustega testide tulemusi. Metoodika: Uuringus osales 9 pikamaajooksuga tegelevat meest vanuses 35,2 ± 6,7 aastat. Vaatlusalused sooritasid kasvavate koormustega testi, kus fikseeriti iga minuti järel südame löögisagedus (SLS), pingutuse tajutav raskusaste (RPE) ja gaasivahetuse parameetrid. Teisel testimisel sooritati ühtlase intensiivsusega 45-minutiline test intensiivsusel, mida uuritav oli võimeline taluma ligikaudu 60 minutit. Testil registreeriti iga 5 minuti järel SLS ja RPE ning iga 10 minuti järel määrati vere laktaadi kontsentratsioon (La). Lisaks mõõdeti vaatlusaluste kehakaalu ja väsimust enne ja pärast testi. 10 minutit peale 45-minutilist testi sooritati uuesti kasvavate koormustega test. Tulemused: 45-minutilise ühtlase intensiivsusega testil suurenesid statistiliselt oluliselt SLS, minutiventilatsioon (VE), La ja RPE (kõigil p < 0,05). Hapnikutarbimises (VO₂) statistiliselt olulisi muutusi testi käigus ei ilmnenud (p > 0,05). Testi järgselt vähenes statistiliselt oluliselt kehakaal ning suurenes tajutav väsimus (p < 0,05). 45-minutilise testi järel sooritatud kasvavate koormustega testil vähenesid statistiliselt oluliselt testi kestus, VO₂max, SLSmax, kiirus VO₂max tasemel ning maksimaalne võimsus (p < 0,05). Samuti vähenesid ventilatsioonilävede (VT1 ja VT2) SLS, absoluutne võimsus ja jooksukiirus (p < 0,05). VE, VT1 RPE-s ning VT2 suhtelises võimsuses statistiliselt olulisi muutusi ei ilmnenud (p > 0,05). Kokkuvõte: 45-minutiline ühtlane submaksimaalne koormus põhjustas füsioloogiliste näitajate ja tajutud väsimuse olulisi muutusi. Kuigi VO₂ püsis testi vältel suhteliselt stabiilsena, suurenesid oluliselt SLS, VE, La ja RPE. Koormusjärgselt olid oluliselt alanenud nii funktsionaalsed, kui gaasivahetuse parameetrid, samas kui tajutav koormuse hinnang ei muutunud. Märksõnad: submaksimaalne koormus, esimene ventilatsioonilävi, teine ventilatsioonilävi, maksimaalne hapnikutarbimine, südame löögisagedus, vere laktaadi kontsentratsioon, RPE