Euroopa Liidu ja Türgi vaheline rändelepe läbirääkimiste teooriate valguses
| dc.contributor.advisor | Ehin, Piret, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Lokk, Anete | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2020-06-05T12:03:59Z | |
| dc.date.available | 2020-06-05T12:03:59Z | |
| dc.date.issued | 2020 | |
| dc.description.abstract | 2015. aasta rändekriisi tõttu sõlmisid Euroopa Liit ning Türgi Vabariik omavahel rändeleppe, et vähendada illegaalsete immigrantide sisenemist Euroopa Liitu. Rändeleppe koostamise protsess toimus kiirelt ja seetõttu ka üpris mitteametlikult, et vältida läbirääkimiste ebaõnnestumist. Selle uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, miks Euroopa Liit ja Türgi omavahelise leppe sõlmisid, kes ja kuidas osalesid läbirääkimistel, mis määras rändeleppe läbirääkimiste tulemuse ja milline on olnud leppe mõju. Töös analüüsiti rändeleppe protsessi ning selle mõju erinevate teadusartiklite ning organisatsioonide poolt avaldatud andmete kaudu. Töö tulemused näitasid, et Euroopa Liidu ja Türgi sõlmisid rändeleppe selleks, et suure migrantide arvuga paremini toime tulla ning vähendada illegaalset piiriületust põgenike poolt. Läbirääkimiste protsessis osalesid paljud erinevad tegutsejad ning läbirääkimisi peeti mitmete Euroopa Liidu institutsioonide kaudu. Seetõttu ei ole ka rändeleppel ühte Euroopa Liidu poolset vastutajat. Rändeleppe läbirääkimise tulemust mõjutas kõige rohkem asümmeetria, mis andis Türgile hea positsiooni läbirääkimistel. Samuti mõjutasid tulemust alternatiivide olemasolu, ähvarduse võim ning selle usutavus, soov kiirelt lepe sõlmida ning Saksamaa avatus põgenikele. Leppe mõju rändekriisile on olnud positiivne. Põgenikekriis Euroopas on hetkel vaibunud ning viimase nelja aastaga on vähenenud illegaalselt piiri ületavate migrantide arv 94%. | et |
| dc.description.uri | https://www.ester.ee/record=b5355840*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/67667 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | Euroopa Liit | et |
| dc.subject.other | läbirääkimised | et |
| dc.subject.other | pagulased | et |
| dc.subject.other | rändekriisid | et |
| dc.subject.other | kriisiohjamine | et |
| dc.subject.other | mõjud | et |
| dc.subject.other | Türgi | et |
| dc.title | Euroopa Liidu ja Türgi vaheline rändelepe läbirääkimiste teooriate valguses | et |
| dc.type | Thesis | et |