The combatant-institution proximity framework as a tool for understanding moral injury in war

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tartu Ülikool

Abstrakt

Moral injury fractures the core of a combatant’s identity and disrupts their capacity for meaning-making. In the wake of violent and morally complex events of war, those who suffer from moral injury often have difficulty living with themselves or commit suicide. This thesis develops the Combatant-Institution Proximity Framework, a three-tier model that illustrates the metaphorical distance between the individual combatant and the institutional-legal domain of moral conduct in war. Chapter 1 establishes a moral injury as a form of trauma, arising from events of perpetration, betrayal, witnessing, or irresolvable moral conflict. Chapter 2 analyzes combatant identity through social, relational, and narrative theories, showing how symptoms of moral injury sever ties to meaningful identities and relationships, demonstrating that the sociocultural domain engulfs a combatant. Chapter 3 explores institutional and legal frameworks, including just war theory and the U.S. JAG Corps. Throughout, case studies highlight leadership’s dual roll enforcing institutional moral standards, and cultivating a moral climate withing their unit. Ultimately, this thesis argues that moral injury exposes the gap between their personal beliefs and the morals that the institutions and laws of ethical warfare strive to uphold. The framework developed aids in understanding this gap.

Kirjeldus

Moraalne kahjustus lõhub võitleja identiteedi tuuma ja häirib tema võimet luua tähendust. Vägivaldsete ja moraalselt keeruliste sõjasündmuste järel on moraalse kahjustuse all kannatajatel sageli raskusi endaga koos elamisega või nad sooritavad enesetapu. Magistritöö pakub välja võitleja ja institutsiooni lähedusraamistiku (Combatant-Institution Proximitiy Framework) ehk kolmetasandilise mudeli, mis illustreerib distantsi üksikvõitleja ja institutsionaalse ning õigusliku tasandi vahel, mis reguleerib käitumist sõjas. Esimene peatükk määratleb moraalse kahjustuse kui trauma, mis tuleneb moraalinõuete rikkumisest, selle pealtnägemisest, reetmisest, või lahendamatust moraalsest konfliktist. Teine peatükk analüüsib võitleja identiteeti sotsiaalsete, suhetega seotud ja narratiivsete teooriate kaudu, Peatükis näidatakse, kuidas moraalse kahjustuse sümptomid katkestavad seosed tähenduslike identiteetide ja suhetega, ning millisel viisil sotsiaalne ja kultuuriline raamistik ümbritseb võitlejat. Kolmas peatükk uurib institutsionaalseid ja õiguslikke raamistikke, sealhulgas õiglase sõja teooriat ja USA JAG-korpust. Juhtumiuuringud toovad esile liidrite kahetise rolli: institutsionaalsete moraalinormide jõustamine ja moraalse kliima loomine oma üksuses. Lõppkokkuvõttes väidab väitekiri, et moraalne kahjustus paljastab lõhe isiklike veendumuste ja moraali vahel, mida eetilise sõjapidamise institutsioonid ja seadused üritavad tagada. Magistritöös välja pakutud teoreetiline raamistik aitab seda lõhet mõista.

Märksõnad

filosoofia, philosophy, sõda, war, moral injury, trauma, just war, combatant identity

Viide