Mahajäetud ja äsja taastatud freesturbaväljade õhukvaliteedi võrdlus peenosakeste näitel

Abstract

Mahajäetud freesturbaväljad võivad olla olulised peenosakeste emissiooni allikad. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on võrrelda mahajäetud ja äsja taastatud freesturbaväljade õhukvaliteeti peenosakeste kontsentratsioonide põhjal. Töö sooritamiseks püstitati kaks hüpoteesi: 1) mahajäetud freesturbaväljadel on peenosakeste kontsentratsioon kõrgem kui äsja taastatud freesturbaväljal; 2) peenosakeste kontsentratsiooni ammendunud freesturbaväljadel mõjutavad ilmastikuolud ja ala taimestatuse osakaal ning niiskustase. Uurimisaladeks olid Lavassaare mahajäetud freesturbaväli ning Ess-soo äsja taastatud freesturbaväli. Töös analüüsiti peenosakeste mõõtmistulemusi ning nende seoseid ilmastiku- ja keskkonnatingimustega. Tulemused näitasid, et suurimad peenosakeste kontsentratsioonid õhus esinevad kevadel ja suvel. Samuti ilmnes, et peenosakesed levivad enam kuivema ja hõredama taimestikuga alade suunas.