Pimeruumi retriit Eesti kontekstis

Abstract

Bakalaureusetöös uuriti pimeruumi retriidil osalenute kogemusi ja tähendusi, mida neile omistati. Töö põhineb kümnel poolstruktureeritud intervjuul, mida analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil. Tulemused näitavad, et pimeretriit toimib eraldatud praktikakeskkonnana, kus võimenduvad kehalised, tajulised ja mentaalsed protsessid. Kogeti sensoorseid muutusi kui ka raskesti sõnastatavaid ja erilisi elamusi. Pimeretriit soodustab enesereflektsiooni, tuues kaasa muutusi enesetajus, suhetes ning eluliste muutustega toimetulekus. Samas kujuneb kogetu tähendus osaleja varasema maailmavaate raamistikus ning pigem süvendab olemasolevaid hoiakuid kui kujundab neid ümber.