Meeldetuletuste seos vastamismäära ja andmete esinduslikkusega veebipaneelis CRONOS1 Eesti andmete põhjal
| dc.contributor.advisor | Soidla, Indrek, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Märtin, Mariann | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2025-06-26T14:48:39Z | |
| dc.date.available | 2025-06-26T14:48:39Z | |
| dc.date.issued | 2025 | |
| dc.description.abstract | Käesolev bakalaureusetöö uuris vastamismustrite kujunemist ning meeldetuletuste rolli vastamismäära ja andmete esinduslikkuse kujundamisel, tuginedes CRONOS1 (Cross-National Online Survey) paneeluuringu Eesti andmetele. Töö eesmärk oli selgitada, kuivõrd iga järgnev meeldetuletus suurendab tõenäosuslikul valimil põhinevas veebipaneelis vastamismäära ning aitab parandada andmete esinduslikkust. Empiiriline analüüs põhines kuues laines läbi viidud CRONOS1 uuringul, mis toimus ajavahemikus veebruar 2017 kuni veebruar 2018. Tulemused näitasid, et suurim osa vastuseid laekus esialgse kutse ja esimese meeldetuletuse järel: esialgsele kutsele vastas 45–55,3% osalejatest, esimene meeldetuletus lisas 18,8–29,9%. Teise ja kolmanda meeldetuletuse mõju oli oluliselt väiksem, lisades vastavalt vaid 3,1–7,3% ja 2,5–8,1%. Kõigis lainetes saavutati vastamismäära platoo juba pärast teist meeldetuletust, mis viitab vähenenud kasule täiendavate meeldetuletuste saatmisel. Analüüs näitas, et vastamise ajastus oli statistiliselt seotud mitmete sotsiaaldemograafiliste tunnustega, sh sugu, vanus, haridustase ja internetikasutuse sagedus. Naised vastasid aktiivsemalt kui mehed, samuti vastasid sagedamini varasematele kutsetele keskealised ja vanemad inimesed. Kõrgharidusega vastajate seas oli esialgsele kutsele reageerijate osakaal suurim. Igapäevased internetikasutajad vastasid varasemalt kui need, kes kasutasid internetti harva või üldse mitte. Väärtushinnangute osas ilmnes, et madalama üldistatud usalduse tasemega vastajad reageerisid sagedamini hiljem, mis viitab sellele, et hoiakud võivad mõjutada vastamiskäitumist. Muude hoiakuliste tunnuste puhul ilmnesid küll nõrgad seosed, kuid mõningad trendid osutasid, et konservatiivsemad või vähem usaldavad isikud vajasid rohkem meeldetuletusi. Uuringu tulemused kinnitavad, et meeldetuletused aitavad suurendada valimi esinduslikkust, tuues uuringusse rohkem alaesindatud gruppe. | et |
| dc.description.uri | https://www.ester.ee/record=b5755915*est | |
| dc.identifier.uri | https://hdl.handle.net/10062/111718 | |
| dc.language.iso | et | |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia | en |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/ | |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | küsitlusuuringud | et |
| dc.subject.other | küsitlused | et |
| dc.subject.other | vastused | et |
| dc.subject.other | esindatus | et |
| dc.title | Meeldetuletuste seos vastamismäära ja andmete esinduslikkusega veebipaneelis CRONOS1 Eesti andmete põhjal | et |
| dc.type | Thesis | en |
Failid
Originaal pakett
1 - 1 1