Füsioloogiliste tervisenäitajate, tööstressi ja subjektiivse heaolu vahelised seosed Eesti töötajate valimis

dc.contributor.advisorKreegipuu, Kairi, juhendaja
dc.contributor.authorGuitor, Emily
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Psühholoogia instituutet
dc.date.accessioned2026-06-11T08:51:32Z
dc.date.available2026-06-11T08:51:32Z
dc.date.issued2026
dc.description.abstractKäesoleva töö eesmärk oli uurida tööstressi, subjektiivse heaolu ja füsioloogiliste tervisenäitajate vahelisi seoseid Eesti töötajate seas. Uurimuses kasutati HeBA Clinic OÜ töötervishoiu andmeid, mis hõlmasid tööstressi küsimustikku (Aaviksoo, 2025), WHO-5 heaoluindeksit (WHO, 1998), EEK-2 emotsionaalse enesetunde küsimustikku (Aluoja jt, 1999) ning füsioloogilisi tervisenäitajaid. Esimese uurimisküsimuse analüüsidesse kaasati 277 ning teise uurimisküsimuse analüüsidesse 275 töötajat. Andmete analüüsimiseks kasutati Spearmani korrelatsioonanalüüsi, hulgiregressioonanalüüsi ning peakomponentide analüüsi (PCA). Tulemused näitasid, et madalam tajutud tööstress oli seotud kõrgema subjektiivse heaolu ning madalamate psühholoogilise distressi näitajatega. Kõige tugevamad seosed ilmnesid depressiivsuse, ärevuse ja asteenia sümptomitega. Peakomponentide analüüsi tulemusel eristusid üldise distressi ja sotsiaalärevuse komponendid, millest üldise distressi komponent oli kõige järjepidevamalt seotud füsioloogiliste tervisenäitajatega. Füsioloogiliste tervisenäitajate analüüsides ilmnesid siiski üldiselt nõrgad seosed ning enamike regressioonimudelite seletusvõime jäi madalaks. Statistiliselt olulised seosed ilmnesid peamiselt üldise distressi komponendi ning vererõhu ja LDL-kolesterooli näitajate vahel. Tööstressi küsimustiku otsesed seosed füsioloogiliste tervisenäitajatega jäid valdavalt nõrgaks ning WHO-5 heaoluskoor ei olnud enamikes mudelites statistiliselt oluline ennustaja. Tulemused viitavad sellele, et tööstress on tugevamalt seotud subjektiivse heaolu ja psühholoogilise distressiga kui objektiivsete füsioloogiliste tervisenäitajatega. Samuti võivad füsioloogiliste näitajate kujunemist mõjutada mitmed täiendavad tervise-, elustiili- ja keskkonnategurid, mida käesolevasse uuringusse ei kaasatud.et
dc.identifier.urihttps://hdl.handle.net/10062/121828
dc.language.isoet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
dc.rights.urihttps://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
dc.subjecttööstresset
dc.subjectsubjektiivne heaoluet
dc.subjectpsühholoogiline distresset
dc.subjectfüsioloogilised tervisenäitajadet
dc.subjectWHO-5et
dc.subjectEEK-2et
dc.subjectwork stressen
dc.subjectsubjective well-beingen
dc.subjectpsychological distressen
dc.subjectphysiological health indicatorsen
dc.subjectWHO-5en
dc.subjectEEK-2en
dc.subject.othermagistritöödet
dc.titleFüsioloogiliste tervisenäitajate, tööstressi ja subjektiivse heaolu vahelised seosed Eesti töötajate valimiset
dc.title.alternativeAssociations Between Physiological Health Indicators, Work Stress, and Subjective Well-Being in a Sample of Estonian Employeesen
dc.typeThesisen

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
Guitor_Emily_magistritoo.pdf
Suurus:
526.07 KB
Formaat:
Adobe Portable Document Format