Seto niplispits: tehnoloogia ja iseloomulikud jooned 19. sajandil. Õpetamine ja tutvustamine tänapäeval

Abstract

Sigre Andresoni magistritöö „Seto niplispits: tehnoloogia ja iseloomulikud jooned 19. sajandil. Õpetamine ja tutvustamine tänapäeval“ (2019) laiem eesmärk on luua eeldused seto niplispitsi tutvustamiseks ning õpetamiseks tänapäeval. Kitsam eesmärk on kirjeldada 19. sajandi seto niplispitsi järgmiste tunnuste abil: tehnoloogia (materjal ja valmistamise võtted), iseloomulikud jooned (värv ja ornamentika), ning võrdluses teiste piirkondade niplispitsidega selgitada välja seto niplispitsi arengulugu. Loov-praktilise töö eesmärk on konstrueerida uurimistulemuste põhjal õppemuster, kuhu on koondatud levinumad seto niplispitsi valmistamise võtted, ja koostada seto niplispitsi tutvustav näitus. Magistritöö koosneb kolmest peatükist. Sissejuhatus annab ülevaate varasemast uurimisloost, kasutatud allikatest, metoodikast ja terminitest. Esimeses peatükis on lühidalt kirjeldatud 16.–19. sajandi Setomaa usu- ja poliitilise piiri kujunemist, elu-olu, kultuuri- ja kaubavahetust. Seejärel on tutvustatud niplispitsi tehnoloogiat. Järgnevates alapeatükkides on antud ülevaade esemetest, mille juures 19. sajandil seto niplispitsi on kasutatud; kirjeldatud materjali-, värvi- ja ornamendikasutust ning tutvustatud seto niplispitsi valmistamise tehnoloogiat ning selle alusel moodustunud nelja peamist pitsirühma. Peatüki lõpus on esitatud töövõtted, millest peaks seto niplispitsi õppepits koosnema. Teine osa annab ülevaate Eesti naaberpiirkondade niplispitsidest. Seejärel on kirjeldatud niplamisoskuse leviku võimalusi ning arutletud seto niplispitsi päritolu üle. Kolmas peatükk sisaldab seto niplispitsi tutvustamist ja õpetamist tänapäeval ning loov-praktilise töö ülevaadet, mille tulemusena on valminud seto niplispitsi tutvustav näitus ning seto niplispitsi õppemuster. Kokkuvõttes on esitatud uurimistöö lühiülevaade ning välja pakutud edasised uurimisperspektiivid.