Huulheina perekonna (Drosera L.) biootilised interaktsioonid Eestis

Abstract

Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida Eestis kasvavate huulheina perekonna liikidega kaasnevaid taimekooslusi ja hinnata arbuskulaarse mükoriisa esinemist nende liikide juurtes. Uuriti nelja taksonit: ümaralehist, pikalehist ja vahelmist huulheina ning hübriidi värd-huulheina. Välitööd viidi läbi kuues Eesti soos, kus hinnati taimeliikide katvusi ja koguti huulheinte juuri. Selgus, et vahelmise huulheina kasvukooslused erinesid teistest liikidest väiksema liigirikkuse ja samblakatvuse poolest. Värd-huulheina taimekooslused sarnanesid rohkem pikalehise kui ümaralehise huulheina kasvukohtadega. Ellenbergi indikaatorväärtuste ja häiringuindikaatorite põhjal hinnatud abiootilised tingimused liikide vahel statistiliselt oluliselt ei erinenud. Ühegi uuritud huulheina juurtest ei leitud arbuskulaarsele mükoriisale iseloomulikke struktuure. Tulemused viitavad sellele, et huulheinte kasvukohad võivad olla AM seente levikuks ebasobivad ning mükoriisa puudumine võib olla seotud ka huulheinte putuktoidulise eluviisiga.

The aim of this master’s thesis was to investigate the plant communities associated with Estonian Drosera species and also assess the presence of arbuscular mycorrhiza in their roots. Four taxa were studied: D. rotundifolia, D. anglica, D. intermedia and the hybrid Drosera × obovata. Fieldwork was conducted in six Estonian mires, where plant cover was estimated and root samples of Drosera species were collected. The results showed that the communities associated with D. intermedia differed from the other species by having lower species richness and bryophyte cover. The plant communities associated with Drosera × obovata were more similar to those of D. anglica than to D. rotundifolia. Environmental conditions estimated using Ellenberg indicator values and disturbance indicator values did not differ significantly among species. No structures characteristic of arbuscular mycorrhiza were detected in the roots of any studied Drosera species. The results suggest that the habitats of Drosera may be unsuitable for the spread of arbuscular mycorrhizal fungi and that the absence of mycorrhiza may also be related to the carnivorous lifestyle of Drosera species.