L'identité de l'Estonie à l'image de la presse française et belge francophone de 2009 à 2013

Abstract

Eest imidž ja identiteet prantsuse ja frankofoonse belgia meediakäsitluses aastatel 2009-2013. Selles töös uuriti Eesti identiteedi avaldumist läbi tema erinevate nimetamiste Le Figaro’i, Le Monde’i ja Le Soir’i artiklites aastatel 2009- 2013. Sellesse ajavahemikku jäävad 2000 aastate üleilmne majanduskriis, mis mõjutas tugevasti ka Eestit, liitumine euro alaga ning president Toomas Hendrik Ilvese twitteri-skandaal. Uurisimegi, kuidas on Eestit käsitletud ning millises valguses näidatud kahe prantsuse, Le Figaro’i ja Le Monde’i ning ühe belgia, Le Soir’i, meediaväljaannete artiklites. Täpsemalt uuriti Eesti identiteedi eri külgi, mis avaldusid läb geograafilise, majanduslike, ja eriti infotehnoloogilise ja poliitilise alatooniga nimetamiste läbi peatükis „Le président tweeteur“. Kõigepealt analüüsiti kõige sagedasemaid tähistusi ning uuriti nende avaldumist erinevates kontekstides läbi identiteedi prisma. Järgmisena uurisime twitteri-skandaalil tagamaid, ehk kas maailma üks populaarsemaid sotsiaalmeedi keskkondi on võtmeks Eesti maailmas kiiremini tuntavaks tegemiseks. Viimaks vaatlesime, kuidas kujunevad Le Figaro’i, Le Monde’i ja Le Soir’i profiilid läbi erinevate nimetamiste paradigma. Le Figaro’s nimetatakse Eestit enim Balti riigiks ja seejärel Euroopa Liidu liikmeks, kes võttis vastu euro hoolimata üleilmsest kriisist, näidates nii Eesti majandusruumi piisavat stabiilisust. Le Monde’is avaldub Eesti infotehnoloogilises võtmes eriti Marion Von Renterghemi artiklis „En Estonie la revanche du président tweeteur“. Le Soir’i käsitluses oli Eesti geograafilisest vaatepunktist enamasti „väike balti riik“ või „endine balti tiiger“ ja ajalooliselt „3. endine kommunistlik vabariik“. Kui enamasti nimetati Eestit „väikses balti riigiks“, kes on infotehnoloogias kõrgelt arenenud, võib tema identiteeti frankofoonses meedias tõlgendada kui geograafiliselt „balti- ja põhjamaa riik“, kes infotehnoloogilises plaanis on välja arendanud silmapaistva e-riigi kuvandi. Kuigi Eesti oli võrdselt tähistatud nii „Baltimaa“ kui „Põhjamaana“, järeldasime siiski, et prantsuse ja belgia lugejate silmis on jääv pilt Eestist pigem kui „balti riik“. Isegi kui E-esti tähistusele toetudes saaks teda liigitada ka „uueks Põhjamaaks“, siis poliitilises ja majanduslikus plaanis on Eesti siiski „Baltimaa“.Dans cette étude, j'analyserai l’image discursive de l'Estonie dans l'espace médiatisant de la presse francophone à l’intervalle des années 2009 à 2013. Au cours de cette période les événements comme la crise financière mondiale en Estonie, l’adhésion à la zone euro et le scandale de « tweets » de Toomas Hendrik Ilves font d’actualité. D’après plusieurs articles publiés à propos de ces événements, il me semble bien qu’il y ait un intérêt augmenté à propos de l’Estonie, c’est-à-dire, c’est le cible pour un pays constamment « soucieux développer une bonne image dans le média étranger »