Narva kaitseväelinnaku rajamise kajastamine Eesti meedias 2025. a

Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli selgitada, millise avaliku arvamuse fooni loob Eesti meedia Narva kavandatava kaitseväelinnaku rajamisel. Selleks analüüsin, kuidas linnaku rajamist erinevate raamide kaudu kujutatakse, milliseid rolle saab omistada tekstides esinevatele osapooltele ning millised on artiklites levinumad märksõnad ja nendest kujunevad narratiivid. Töö teoreetiline raamistik tugines neljale peamisele käsitlusele: julgeolekustumisele, raamistamisele, avalikule arvamusele ning Narva piirkonna eripärale. Analüüsi tulemused näitavad, et Eesti meedias käsitleti Narva kaitseväelinnaku rajamist mitmetahuliselt, kuid eelkõige julgeoleku tugevdamise kontekstis. Kuigi julgeolekustumise loogika kaudu esitati riigiesindajate ja ajakirjanike poolt Venemaad kui peamist eksistentsiaalset ohtu, mille vastu linnaku rajamist peeti vajalikuks, esines samal ajal tugevalt ka kohalike elanike kriitikat ning vastanduvaid julgeolekutõlgendusi. See kinnitab omakorda Happer ja Philo (2013) teooriat, et inimesed tõlgendavad meedia sisu erinevalt, sõltuvalt oma hoiakutest ja kogemustest. Käesoleva töö põhjal ei ilmne, et kaitseväelinnaku rajamine avaldaks Narvale elanikkonnale kohest positiivset sotsiaalset ega demograafilist mõju, kuna tegemist on väikese linnakuga, kus suures osas roteeruvad üksused. Samas võib pikemas perspektiivis kaasneda kaudseid mõjusid, seda nii piirkonna kuvandi paranemise, julgeolekutunde tugevnemise ja majandusliku aktiivsuse suurenemise kaudu. Kokkuvõttes võib öelda, et Narva kaitseväelinnaku kajastamine Eesti meedias oli mitmetahuline ning seda iseloomustas julgeolekustumise ja erinevate raamide põimumine. Seeläbi lõi meedia narratiivi, kus linnak oli ühtaegu nii riikliku julgeoleku tagamise vahend kui ka kohaliku kogukonna jaoks pingete allikas. Edasistes uuringutes oleks oluline analüüsida, kuidas need arusaamad võivad ajas muutuvad ning kuidas mõjutab linnaku rajamine kohalikke hoiakuid ja ka meediakajastust.