Välisuudiste geograafiline laiahaardelisus Eesti Rahvusringhäälingus, Delfis ja Postimehes

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tartu Ülikool

Abstrakt

Bakalaureusetöös uurisin Eesti Rahvusringhäälingu, Delfi ja Postimehe veebiväljaannete välisuudiste rubriikides avaldatud artikleid valitud päevadel ajavahemikus jaanuar–veebruar 2025. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada, millised piirkonnad ja teemad domineerivad kolmes väljaandes ning milline on geograafiline ulatus sündmusterohketel aegadel. Artiklite analüüsimiseks kasutasin kontentanalüüsi koos mõningate kvalitatiivse sisuanalüüsi lisadega, mille abil vaatlesin, millised on peamised domineerivad teemad ja piirkonnad ning kui mitmekesine on uudistevalik. Eesti kolme veebiväljaande välisuudiste geograafilise laiahaardelisuse uurimine näitas, et uudistefookus kaldus ajal, mil maailmas toimusid mitmed suured konfliktid ja kriisid, tugevalt Euroopa ja Põhja-Ameerika suunas. Pea pooled kajastustest käsitlesid Vene-Ukraina sõda või Ameerika Ühendriikide uue administratsiooni tegevust. Teemavaldkondadest domineerisid majandus, poliitika ning sõjalised konfliktid, teisisõnu negatiivse ja konfliktse alatooniga teemad. Pehmema sisuga kajastusi esines märksa harvem. Välisuudiste rubriikides esinesid eelkõige sündmused, mis olid seotud suurriikidega, toimusid Eestile geograafiliselt lähedal või olid oma olemuselt erakordsed. Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika said minimaalselt kajastust, kuigi rahvusvahelise uudisteagentuuri Reutersi sama perioodi uudised näitasid, et ka neis piirkondades toimusid märkimisväärsed sündmused. Eesti väljaannetes jäid tähelepanuta näiteks arengumaade poliitilised arengud, keskkonnateemad ja sotsiaalvaldkonna küsimused. Veebiväljaannete võrdlusest ilmnes, et Postimees avaldas enim artikleid ja kajastas kõige rohkem erinevaid piirkondi ja teemasid. ERR keskendudes võrreldes teiste väljaannetega rohkem Euroopa Liidu poliitikale. Delfi välisuudiste valikus domineeris selgelt Vene-Ukraina sõda. Uurimisperioodil domineerisid kõikides väljaannetes klassikalised uudised, kus edastati sündmusi faktipõhiselt. Arvamusartikleid ja intervjuusid leidus harva, mis vähendas teemade sügavust ja analüütilisust. Kõik kolm väljaannet tuginesid valdavalt, kas uudisteagentuuri või teiste meediaväljaande sisule. Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis on varem tehtud uurimistöid, mis käsitlevad samuti välisuudiste temaatikat, kuid viimastel aastatel pole uuritud kvantitatiivselt veebiväljaannete välisuudiseid. Uuring näitas, et ärevatel aegadel on suuremad sündmused ajakirjanduse fookuses, mistõttu jääb vähem ruumi kaugemate piirkondade kajastamiseks. Töö loob aluse edasisteks uuringuteks, mis võiksid keskenduda näiteks artiklite sisulisele analüüsile või raamistustele. Samuti võiks sarnast uuringut korrata vähem ärevatel aegadel, et võrrelda, kas teemade ja piirkondade kajastuse proportsioonid muutuvad ning kuivõrd mõjutas käesoleva uuringu tulemusi just erakorraline aeg.

Kirjeldus

Märksõnad

Viide