Eksperimentaalselt indutseeritud rumineerimise mõju töömälu sooritusele meestel ja naistel

Abstract

Senini on leitud vastuolulisi tulemusi rumineerimise mõjude kohta töömälule ja pole teada, kas indutseeritud viha ja kurbuse teemalisel rumineerimisel on sarnane või erinev mõju verbaalsele ja visuaalsele töömälu sooritusele ning kas esineb soolisi erinevusi. Katseisikutel (n = 65) hinnati depressiivsust, viha ja depressiivse rumineerimise kalduvust ning indutseeriti viha ja kurbuse teemal rumineerimist. Osalejad sooritasid muutuse avastamise paradigmal põhineva verbaalse ja visuaalse töömälu ülesande. Erineval teemal rumineerimise erinevaid mõjusid verbaalse ja visuaalse töömälu sooritustäpsusele ega -tõhususele ei nähtunud. Küll ilmnes verbaalses ülesandes rumineerimise tingimuses tendents täpsemaks soorituseks võrreldes kontrolltingimusega (F(1, 60) = 3.10, p = .08), ka visuaalses ülesandes nähtus soo muutujana kaasamisel täpsem sooritus rumineerimise korral (F(1, 53) = 3.99, p = .05). Soolisi erinevusi ei esinenud. Tulemustest järeldub, et sõltuvalt valimist ja töömälu ülesandest võivad indutseeritud rumineerimise mõjul aktiveeruv töömälu korduvuse mehhanism ja kitsenenud tähelepanu ulatus soodustada naistel ja meestel töömälu sooritustäpsust. Arutletakse, miks ei olnud sooritustõhususes erineva emotsionaalse sisuga rumineerimise eristuvat mõju näha ning millega edasiste uurimuste kavandamisel arvestada.