Kuivendatud siirdesoo- ja rabametsade süsinikubilanss

Abstract

Magistritöö eesmärk oli hinnata nelja kõdusoometsa süsinikubilanssi ökosüsteemi ja mulla tasandil ning uurida, kuidas neid mõjutavad peapuuliik, mullaomadused ja keskkonnatingimused. Kolm uurimisala (kaasik, männik ja kuusik) paiknesid kuivendatud siirdesoomullal ning üks männik kuivendusest mõjutatud rabamullal. Uurimisalad erinesid kuivenduse astme, toiteainete sisalduse ja taimestiku poolest. Süsinikubilanssi hinnati biomeetriliste meetoditega. Tulemused näitasid, et ökosüsteemi tasandil oli süsinikubilanss positiivne nii toitaineterikkas kuusikus kui ka toitainetevaeses raba männikus – mõlemal juhul seoti aastas rohkem süsinikku, kui ökosüsteemist eraldus. Kõdusoometsade pikaajalist mõju kliimale näitab mulla süsinikubilanss. Mulla tasandil kujunes bilanss negatiivseks kõikjal, kus kuivenduse mõju oli intensiivne. Ainus nõrgalt positiivne bilanss ilmnes vaid kõrgema veetasemega raba männikus. Selle põhjuseks olid väiksemad süsiniku väljundvood ning suur maa-alune produktsioon. Süsiniku allokatsioonil on mulla süsinikubilansi kujunemisel oluline roll. Samas näitas kuusiku näide, et ka suure maa-aluse produktsiooni korral võib bilanss kujuneda negatiivseks, kui süsiniku väljundvood on suured. Mulla süsiniku väljundvoogude peamiseks komponendiks oli heterotroofne hingamine, mille varieeruvus sõltus eeskätt mullatemperatuurist ning igale uurimisalale omastest keskkonnatingimustest.