Kinnipeetava õigus vanglavälisele suhtlemisele

Abstract

Magistritöö eesmärgiks on uurida, kuidas rakendub õiguslikult riigi poolt kriminaalkorras süüdi mõistetud isikute õigus vanglavälisele suhtlemisele, millised on olulised inim- ja põhiõiguslikud aspektid seonduvalt vanglavälise suhtlemisega, ja analüüsida kriitiliselt, milline on Eesti siseriikliku õiguse iseloom Euroopa vangistusõiguse paradigmas. Seejärel tuua välja autori ettepanekud kehtiva regulatsiooni korrigeerimiseks. Magistritöö põhineb hüpoteesil, mille kohaselt kinnipeetava vanglaväline suhtlemine on Eestis korraldatud taasühiskonnastumist paremini soosivalt, kui Eesti on kohustatud tagama lähtudes Euroopa inimõiguste konventsiooni miinimumkaitsest või võrreldes Prantsuse vangistusõigusega. Siiski leidub ka kehtivas regulatsioonis erinevaid kitsaskohti.