Üldhariduskoolide liikumis- ja spordivahendite vajadused seoses liikumisõpetuse ainekavaga tartu linna koolide näitel

Abstract

Eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärk oli selgitada Tartu linnas asuvate koolide sportimispaikade ja -vahendite olukord ja võimalused liikumisõpetuse õpitulemuste saavutamiseks. Eesmärgi täitmiseks püstitati 5 ülesannet. Metoodika: Tegemist on kvalitatiivse ja kvantitatiivse uurimusega, kus andmeid koguti poolstruktueeritud intervjuudega, mis viidi läbi 2026. aasta kevadel. Valimi moodustasid 7 koolis töötavat ja liikumisõpetusega kokku puutunud isikut. Andmete töötlemiseks kasutati temaatilist analüüsi. Tulemused: 2024. aasta üleriigilise Sportimistinigmuste kaardistamise uuringu põhjal selgus, et Eesti üldhariduskoolide rahulolu spordivahenditega oli mõnevõrra kõrgem kui rahulolu sportimispaikadega. Tartu linna koolides läbiviidud intervjuudest selgus, et kuigi spordivahendite olukord on viimastel aastatel paranenud, esineb koolide vahel endiselt erinevusi. Hästi varustatud koolides oli võimalik pakkuda mitmekesisemaid liikumistegevusi, samas kui kehvemate tingimustega koolides piirasid õppetööd eelkõige ruumipuudus, väikesed või puuduvad võimlad, amortiseerunud rajatised ja piiratud hoiustamisvõimalused. Õpetajate hinnangul parandab piisav vahendite olemasolu tunni kvaliteeti, suurendab õpilaste aktiivset osalemist ja võimaldab tegevusi mitmekesistada. 2024. aasta Haridus- ja Teadusministeeriumi toetuse abil soetati koolidesse erinevaid spordi- ja liikumisvahendeid, mis aitasid parandada vahendite üldist olukorda. Koolide hinnangul toetavad olemasolevad ja juurde soetatud vahendid üldiselt liikumisõpetuse ainekava täitmist, kuid selle tõhusamaks rakendamiseks vajavad parandamist ka sportimispaigad, eelkõige võimlad, staadionid, hoiuruumid, jõusaalid, ujulad ja riietusruumid. Kokkuvõte: Töö tulemustes selgub, et Tartu linna üldhariduskoolides on liikumis- ja spordivahendid liikumisõpetuse korraldamisel olulisel kohal, kuid nende kasutamise võimalused sõltuvad kooli ruumilistest tingimustest, vahendite kättesaadavusest ja õpetaja oskusest neid õppetöös rakendada. Riiklik toetus aitas koolidel vahendite valikut täiendada, kuid koolide vajadused ulatuvad üksikute vahendite soetamisest kaugemale ja puudutavad laiemalt liikumisõpetuse füüsilise õpikeskkonna parandamist. Märksõnad: kvaliteetne liikumisõpetus, kehaline kirjaoskus, spordivahendid