Tervise ja haridusega seostuvad erinevused eakate meeste enesekohastes tuumikhinnangutes

Abstract

Töö eesmärgiks oli uurida, kas üle 65-aastastel meestel ilmneb olulisi erinevusi negatiivses emotsionaalsuses, mida saab seostada tervisliku seisundi ja haridustasemega. Uuringus osales 118 pensioniealist 65-92-aastast (M=72) eestikeelset meest. Negatiivse emotsionaalsuse erinevaid aspekte uuriti Isiksuse negatiivsete tuumikhinnangute küsimustikekomplektiga, mille autor on Aavo Luuk. Uuringus kasutati ka Judge jt poolt (2003) loodud positiivsete enesekohaste tuumikhinnagute küsimustikku Core Self-Evaluation Scale (CSES). Tulemuste põhjal seostus halvem subjektiivselt hinnatud terviseseisund kõrgemate negatiivsete tuumikhinnangute komponentide tasemetega nagu kõrgem ja sagedasem ärevus, negatiivsem enesehinnang, suurem tähelepanuvõime häiritus, nartsissismi tendentsid ja suurema emotsionaalse häiritusega, mida väljendasid meeleoluhäirete küsimustiku EEK-2 depressiooni, asteenia, unetuse ja summaarse skaala näidud. Haridustase ei eristanud meeste hinnanguid tervisele ja emotsionaalsele enesetundele, kuid madalama haridusega meestele oli omasem suurem tähelepanuvõime häiritus, kõrgem hetkeärevuse ja välise kontrollkeskme näit. Positiivsed tuumikhinnangud seostusid sarnaselt varasematele uuringutele ka pensioniealistel meestel statistiliselt olulisel määral parema tervisehinnangu ja vaimse tervisega, suurema kontrollitunde ja enesemõjukusega, kuid mitte tööalase edukusega.