Väga energiatõhusa hoone kütteenergiavajaduse dünaamika 2016/2017 talvel Eesti esimeses sertifitseeritud passiivmajas kogutud mõõtetulemuste põhjal

Abstract

Hoone kütteks vajamineva energia hulk sõltub paljuski konkreetses hoones kasutatud ehituslikest ja tehnoloogilistest lahendustest ja projekteerides seatud eesmärkidest. Antud töös uuriti väga energiatõhusa hoone kütteeneergia vajaduse reageerimist Eesti talvises kliimas. Töös selgus, et kogu perioodi vältel oli kütteeneergiavajadus ühtlane. Külmade ilmade saabudes suurenes hoone küttekulu, aga mitte märkimisväärselt. Üheks põhjuseks, miks hoone küttekulu järsult ei tõusnud on hoone massiivsus, mis on peamiselt saavutatud suure hulga savi kasutamisest. Teine põhjus, miks hoone kütteenergiavajadus külmade ilmade saabudes ei suurenenud on see, et perioodil, mil väljas oli madal õhutemperatuur paistis ka päike. Päike küttis hoone läbi lõuna küljel asuvate suurte akende soojaks. Võrreldes kahte pilvitut, kolme päevast perioodi, kus ühes oli ligikaudu -20°C külma ja teises vaid 0°C lähedased temperatuurid, selgus, et töös uuritud hoone vajas madalamate temperatuuridega perioodil kütteenergiat rohkem. Sellest hoolimata olid ka madalama temperatuuriga perioodi joonisel hästi eristatavad kütteenergiavajaduse järsu languse näol päevad, kui ilm oli pilvitu. Tööst selgus, et kuna päikeseenergia suutis madalate õhutemperatuuridega perioodil hoone seest soojana hoida, täidab Põlva passiivmaja oma ühte peamist eesmärki ehk salvestab endasse külmal perioodil passiivset päikeseenergiat ja hoiab head sisekliimat.