Rationalism and mysticism in Spinoza's ethics : bachelor's thesis in philosophy

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tartu Ülikool

Abstrakt

Spinoza’s three kinds of knowledge have sparked debate over their differences and implications for whether he should be seen as a rationalist or a mystic. I argue that the difference between the second and third kinds—reason and intuitive knowledge—is in reachable epistemic content. In my view, then, only intuitive knowledge, not reason, can reach ultimate truths, and in turn, blessedness, implying a mystic view of Spinoza. However, considering his own rational methodology and the impressive description of reason, I posit a more specific view: Spinoza, the rationally inclined mystic.

Kirjeldus

Oma bakalaureusetöös „Ratsionalism ja müstitsism Spinoza Eetikas“ analüüsin Spinoza teadmise tüüpe, nende tõlgendusi, arutlen eelneva põhjal, kas ta on müstik või ratsionalist ning väidan, et tegemist on ratsionaalse müstikuga. Oma teoses Eetika esitab Spinoza kolm teadmise tüüpi: ettekujutus või arvamus (imaginatio), mõistus (ratio) ja intuitiivne teadmine (scientia intuitiva). Viimast kahte on aga väga erinevatel viisidel tõlgendatud. Väidan, et nendevaheline erinevus seisneb just kättesaadava teadmise sisus—mõistus ja intuitsioon ei ole vaid kaks erinevat meetodit ühe ja sama teadmise tunnetamisel, vaid tunnetatav teadmine ise on erinev, sõltuvalt teadmise tüübist. Kusjuures intuitiivne teadmine pürgib kaugemale kui mõistus. Sellisel tõlgendusviisil on ka kaugeleulatuvad implikatsioonid Spinoza filosoofiale. Nimelt väide, et Spinoza intuitiivne teadmine on võimsam kui puhas mõistus ning ainus, mis küündib kõrgeimate tõdede tunnetamiseni, viib järelduseni, et Spinoza on pigem müstitsistlik, andes vaid intuitsioonile ligipääsu tõele ja õndsusele. Siiski on ta valinud Eetika kirjutamisel äärmiselt ratsionaalse meetodi—ta ei apelleeri isiklikele intuitsioonidele või kogemustele—ning mõistuse kirjeldamisel annab ta ka sellele küllaltki palju võimekust. Seega väidan, et Spinoza puhul on tegemist ratsionaalse müstikuga (rationally inclined mystic), kes meetodi poolest on ratsionalist, epistemoloogias ning metafüüsikas aga müstik. Just sisuliselt on Spinoza siiski müstik, sest müstitsismi jaoks pole niivõrd oluline, kuidas täpselt saavutatakse tõe intuitiivne ehk mõistuse-väline teadmine, vaid keskne on fakt, et taolise teadmiseni jõutakse.

Märksõnad

philosophy, filosoofia, intuitive knowledge, mysticism, müstitsism, rationally inclined mystic, Spinoza

Viide