Muutused tõlgendusdimensioonidel kui ümberhindamise efektiivsuse vahendajad emotsiooni regulatsioonis

Abstract

Üks viis oma emotsiooni reguleerida on kasutada ümberhindamist ehk muuta oma tõlgendust emotsiooni tekitanud olukorrast. Kuigi tõlgendusdimensioonide rolli ümberhindamises on ammu teadvustatud, pole seda ideed ümberhindamise uurimisel seni kasutatud. Käesoleva uurimistöö eesmärk on uurida, kas ja kuivõrd võivad muutused tõlgendusdimensioonidel vahendada ümberhindamise mõju emotsiooni regulatsioonile. Igapäevaelus ettetulevate emotsioonide reguleerimise mõõtmiseks kasutati 7 päeva jooksul kogemuse väljavõtte meetodit. Tekstisõnumiga teavitades paluti uuritavatel kella 11, 13 ja 15 ajal täita küsimustiku päevane osa ning kell 19 küsimustiku õhtune kokkuvõtlik osa. Regressioonanalüüsidega uuriti tõlgendusdimensioonide muutuse ja emotsiooni muutuse vahelisi seoseid ning medieerimisanalüüsiga uuriti, kas ja kuivõrd tõlgendusdimensioonide muutused vahendavad ümberhindamise kasutamise mõju emotsioonide muutusele. Uuringus osales 181 inimest vanuses 18-52 aastat ( M =28.25; SD =7.75), kellest 85% olid naised. Saadud tulemused kinnitasid, et kolme analüüsitud emotsiooni - viha, ärevuse, lõõgastuse - muutused on arvestatavas osas seletatavad muutustega kindluse, olulisuse, eesmärgipärasuse, vastutuse ja kontrolli tõlgendusdimensioonidel. Tulemused näitavad ka, et eesmärgipärasus on universaalne tõlgendusdimensioon, mille hinnang tõuseb nii negatiivse emotsiooni vähendamisel kui ka positiivse emotsiooni suurendamisel. Medieerimisanalüüsid näitasid ainult lõõgastuse puhul, et tõlgendusdimensioonid vahendavad ümberhindamise kasutamise ja emotsiooni muutuse vahelist seost ning seda läbi muutuste eesmärgipärasuse, vastutuse ja kontrolli tõlgendusdimensioonidel. Käesolev uuring demonstreerib tõlgendusdimensioonide väärtust ümberhindamise käigus toimuvate kognitiivsete protsesside mõistmisel. Kuna tulemused on eripalgelised, vajab küsimus täiendavat uurimist.