Eesti, Läti, Leedu ettevõtete valmisolek Euroopa Liidu kestlikkusaruandluseks

Abstract

Magistritöö „Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete valmisolek Euroopa Liidu kestlikkusaruandluseks“ käsitleb Balti riikides ettevõtete valmisolekut vastata ESG-teemalisele aruandluskohustusele. Euroopa Liidu regulatsioonide kohaselt peavad kohustust täitma mitte ainult suurettevõtted, vaid osaliselt ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Uurimuse eesmärk on välja selgitada, kui hästi on ettevõtted aruandluskohustuseks ette valmistunud ning millised tegurid mõjutavad nende valmisolekut. Teoreetiliseks raamistikuks on institutsionaalne teooria ja organisatsioonilise valmisoleku teooria, mis võimaldavad analüüsida väliseid regulatiivseid ja sisemisi organisatsioonilisi mõjutegureid. Empiiriline osa tugineb 18 ettevõtte esindajaga läbi viidud poolstruktureeritud intervjuudel, mille analüüsiks kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Tulemused näitavad, et aruandlusvalmidus varieerub ettevõtte suurusest ja riigist lähtuvalt. Suurettevõtted on paremini informeeritud ja ressurssidega varustatud ning väiksemad ettevõtted kogevad suuremat määramatust ja ressursipiiratust. Valmisolekut mõjutavad eeskätt sidusrühmade surve, ettevõtte strateegiline hoiak kestlikkuse küsimustes ning juurdepääs eriala kompetentsidele. Uurimistöö järeldab, et kestlikkusaruandluse valmisolekut tõstmiseks on vaja paremat kommunikatsiooni, lihtsustatud regulatiivset raamistikku ning institutsionaalset tuge nii EL-i kui ka liikmesriikide tasandil. Töö panustab vähese uurimisega valdkonda ja esitab praktilisi soovitusi poliitikakujundajatele ja ettevõtjatele.