Töömälu sooritus 2-tagasi ülesandes sõltuvalt tähtede fonoloogilisest ja visuaalsest sarnasusest

Abstract

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja uurida, kas töömälusooritus erineb 2-tagasi ülesandes sõltuvalt tähtede omadustest ja järjekorrast. Valimi moodustas 114 isikut, keskmise vanusega 27,33 aastat. 2-tagasi ülesande sooritust analüüsiti hii-ruut testidega. Selgus, et sooritus erineb sõltuvalt stiimulite järjekorrast. Tabamuse esinemise tõenäosus oli kõrgem stiimulkolmikus, mis koosnes kolmest identsest stiimulist ning valehäire esinemise tõenäosus oli kõrgem stiimulkolmikus, kus paiknesid järjest erinev ning seejärel kaks identset stiimulit. Sarnasuse efektide uurimiseks viidi läbi küsitlus, mille põhjal kategoriseeriti n-tagasi ülesande stiimulid fonoloogiliselt, visuaalselt, samal ajal nii fonoloogiliselt kui ka visuaalselt sarnasteks ja muudeks tähtedeks. Selgus, et sooritus 2-tagasi ülesandes ei erine sõltuvalt stiimulite järjekorrast, kui stiimulkolmikud olid moodustatud sarnastest ja nendega mittesarnastest stiimulitest. Tulemustest võib järeldada, et eesti keelt kõnelevate inimeste sooritust mõjutab tähtede järjekord n-tagasi ülesandes, kuid sarnasuse efekte tuleb tulevikus täpsemalt uurida.