Õpilaste tajutud kehalise kasvatuse õpetaja õpetamisstiilide seosed õpilaste motivatsiooni ja vaba aja kehalise aktiivsusega

dc.contributor.authorKaldaru, Kurmet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituutet
dc.date.accessioned2026-06-30T13:28:04Z
dc.date.available2026-06-30T13:28:04Z
dc.date.issued2026
dc.description.abstractEesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida õpilaste tajutud kehalise kasvatuse õpetaja õpetamisstiilide seoseid psühholoogiliste põhivajaduste rahuldatuse ja frustratsiooni, motivatsiooni, planeeritud käitumise teooria komponentide ning õpilaste raporteeritud vaba aja kehalise aktiivsusega. Metoodika: Uuringus osales 118 6.-7. klassi õpilast kuuest Eesti koolist (vanus M=12,49; SD=0,57), kellest 60 olid tüdrukud ja 58 poisid. Andmete kogumiseks kasutati enesekohast küsimustikku, mis hõlmas õpilaste tajutud kehalise kasvatuse õpetaja õpetamisstiile, psühholoogiliste põhivajaduste rahuldatust ja frustratsiooni, motivatsiooni kehalises kasvatuses ja vabal ajal, planeeritud käitumise teooria komponente ning vaba aja kehalist aktiivsust. Andmete analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat, Cronbach alfa koefitsiente, sõltumatute valimite t-testi, Pearsoni korrelatsioonianalüüsi ja rajaanalüüsi. Tulemused: Tulemustest selgus, et poisid hindasid kõrgemalt kooskõlastavat, nõudlikku, domineerivat ja ootavat lähenemist ning nende autonoomne motivatsioon oli kõrgem nii kehalises kasvatuses kui ka vabal ajal. Korrelatsioonianalüüs näitas, et motiveerivamad õpetamisstiilid olid seotud psühholoogiliste vajaduste rahuldatuse ja autonoomse motivatsiooniga, samas kui demotiveerivamad õpetamisstiilid seostusid sagedamini põhivajaduste frustratsiooni ja kontrollitud motivatsiooniga. Kehaline aktiivsus oli seotud kavatsuse, autonoomse motivatsiooni ja psühholoogiliste põhivajaduste rahuldatusega. Rajaanalüüs näitas, et kooskõlastav lähenemine oli seotud psühholoogiliste põhivajaduste rahuldatusega, domineeriv ja hülgav lähenemine aga põhivajaduste frustratsiooniga. Samuti viitas rajamudel sellele, et õpetaja käitumise mõju õpilaste kehalisele aktiivsusele võib avalduda mitme järjestikuse motivatsioonilise ja sotsiaalkognitiivse mehhanismi kaudu. Kokkuvõte: Tulemuste põhjal võib järeldada, et kehalise kasvatuse õpetaja vajadusi toetaval käitumisel on oluline roll õpilaste motivatsiooni ja vaba aja kehalise aktiivsuse kujunemisel. Kehalise kasvatuse tunnis kujunevad motivatsioonilised kogemused võivad kanduda üle ka koolivälisesse konteksti. Märksõnad: kehaline kasvatus, õpetamisstiilid, psühholoogilised põhivajadused, kehaline aktiivsus
dc.identifier.urihttps://hdl.handle.net/10062/122754
dc.language.isoet
dc.publisherTartu: Tartu Ülikoolet
dc.rights.urihttps://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subjectmagistritööd
dc.subjectkehaline kasvatus
dc.subjectõpetamisstiilid
dc.subjectpsühholoogilised põhivajadused
dc.subjectkehaline aktiivsus
dc.titleÕpilaste tajutud kehalise kasvatuse õpetaja õpetamisstiilide seosed õpilaste motivatsiooni ja vaba aja kehalise aktiivsusega
dc.title.alternativeAssociations Between Students’ Perceived Physical Education Teachers’ Teaching Styles, Students’ Motivation, and Leisure-Time Physical Activity
dc.typeThesisen

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
Kaldaru_K_2026_Opilaste.pdf
Suurus:
685.12 KB
Formaat:
Adobe Portable Document Format