Õpilaste tajutud kehalise kasvatuse õpetaja õpetamisstiilide seosed õpilaste motivatsiooni ja vaba aja kehalise aktiivsusega

Abstract

Eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida õpilaste tajutud kehalise kasvatuse õpetaja õpetamisstiilide seoseid psühholoogiliste põhivajaduste rahuldatuse ja frustratsiooni, motivatsiooni, planeeritud käitumise teooria komponentide ning õpilaste raporteeritud vaba aja kehalise aktiivsusega. Metoodika: Uuringus osales 118 6.-7. klassi õpilast kuuest Eesti koolist (vanus M=12,49; SD=0,57), kellest 60 olid tüdrukud ja 58 poisid. Andmete kogumiseks kasutati enesekohast küsimustikku, mis hõlmas õpilaste tajutud kehalise kasvatuse õpetaja õpetamisstiile, psühholoogiliste põhivajaduste rahuldatust ja frustratsiooni, motivatsiooni kehalises kasvatuses ja vabal ajal, planeeritud käitumise teooria komponente ning vaba aja kehalist aktiivsust. Andmete analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat, Cronbach alfa koefitsiente, sõltumatute valimite t-testi, Pearsoni korrelatsioonianalüüsi ja rajaanalüüsi. Tulemused: Tulemustest selgus, et poisid hindasid kõrgemalt kooskõlastavat, nõudlikku, domineerivat ja ootavat lähenemist ning nende autonoomne motivatsioon oli kõrgem nii kehalises kasvatuses kui ka vabal ajal. Korrelatsioonianalüüs näitas, et motiveerivamad õpetamisstiilid olid seotud psühholoogiliste vajaduste rahuldatuse ja autonoomse motivatsiooniga, samas kui demotiveerivamad õpetamisstiilid seostusid sagedamini põhivajaduste frustratsiooni ja kontrollitud motivatsiooniga. Kehaline aktiivsus oli seotud kavatsuse, autonoomse motivatsiooni ja psühholoogiliste põhivajaduste rahuldatusega. Rajaanalüüs näitas, et kooskõlastav lähenemine oli seotud psühholoogiliste põhivajaduste rahuldatusega, domineeriv ja hülgav lähenemine aga põhivajaduste frustratsiooniga. Samuti viitas rajamudel sellele, et õpetaja käitumise mõju õpilaste kehalisele aktiivsusele võib avalduda mitme järjestikuse motivatsioonilise ja sotsiaalkognitiivse mehhanismi kaudu. Kokkuvõte: Tulemuste põhjal võib järeldada, et kehalise kasvatuse õpetaja vajadusi toetaval käitumisel on oluline roll õpilaste motivatsiooni ja vaba aja kehalise aktiivsuse kujunemisel. Kehalise kasvatuse tunnis kujunevad motivatsioonilised kogemused võivad kanduda üle ka koolivälisesse konteksti. Märksõnad: kehaline kasvatus, õpetamisstiilid, psühholoogilised põhivajadused, kehaline aktiivsus