Üldhariduskooli kunstiõpetaja kui väärtuskasvataja

Abstract

Kunstil on suur potentsiaal väärtuskasvatuses. Kunsti kaudu saab inimene aru oma väärtustest. Oma väärtuste mõistmine aitab aru saada ka teiste inimeste väärtustest. Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada Eesti üldkoolide kunstiõpetajate uskumused väärtuskasvatusest. Valimisse kaasati seitse põhikooli ja gümnaasiumi kunstiõpetajat, kellega tehti poolstruktureeritud süvaintervjuud. Intervjueerimise käigus kogutud andmete põhjal on uurimuses osalenud õpetajate uskumus, et väärtuskasvatus on midagi, mida ei tarvitse õpetajal õppida, et seda oma õppetöös rakendada. Mainitud tõik näitab õpetajatele suunatud väärtuskasvatuse koolituste vajalikkust. Uurimusest selgus ka, et kunstiõpetajad ei leia, et nad peaksid tegelema õpilaste väärtuste väljaselgitamisega, olgugi et nad tunnistavad kunsti potentsiaali selles. See tähendab, et õpetajad ei tegele väärtuskasvatusega või kui tegelevad, siis see ei toimu teadlikult ja süstemaatiliselt.