Koolijuhtide perspektiiv kommunikatsioonijuhtimisele hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud koolides

Abstract

Bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada, millised on koolijuhtide meelest kommunikatsioonipraktikad ja roll haridusliku erivajadustega lastele mõeldud koolides ning millised on koolijuhtide meelest kommunikatsioonijuhtimise eripärad HEV-koolides. Eesmärgi saavutamiseks kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit, mis andis mulle võimaluse koolijuhtide erinevaid kogemusi ja valituid praktikaid paremini mõista. Intervjueerisin erinevaid Eesti HEV-koolide juhte. Kasutasin valimi moodustamiseks sihipärast valimit - võtsin e-kirja teel ühendust erinevate HEV-koolide juhtidega. Uuringus osales kaheksa koolijuhti. Uuringust selgus, et koolijuhtide arvates on kommunikatsioon nende töös väga olulisel kohal. Leiti, et kommunikatsioon tähendab peamiselt seda, kuidas erinevate huvipooltega suheldakse, samal ajal enda sõnumeid selgelt edasi andes. Üks peamisi kanaleid, mida kasutatakse on Facebook, kuhu jagatakse informatsiooni nii koolis toimuvate ürituste ja erinevate väljasõitude kohta. Ühe eripärana tõid koolijuhid välja, et kasutavad Facebooki inimeste teadlikkuse tõstmiseks HEV-laste ja -koolide kohta. Kusjuures soovitakse avalikkuse ees silma paista erinevate kaasaegsete õppemeetodite ning paindliku lähenemisega töös haridusliku erivajaduste lastega. Samuti pidasid uuringus osalenud koolijuhid oluliseks koostööd erinevate huvipooltega. Erinevate huvipoolte seas peeti olulisemaiks lapsevanemaid. Koolijuhtide arvamused lahknesid lapsevanematega suhtlemise keerukuse osas – ühelt poolt arvati, et suhtlus lapsevanematega on erinevatest huvipooltest kõige keerulisem, teiselt peeti lapsevanematega suhtlust lihtsaks. Üldiselt aga hinnati huvipooltega suhtlemise keerukust ja sagedust pigem vajadus- ja olukorrapõhiseks. Haridusliku erivajadustega lastele mõeldud koolide kommunikatsioonipraktikaid pole Eestis varem uuritud. Minu töö on sisendiks HEV-koolide kommunikatsiooni põhjalikumaks uurimiseks.