Kroonilise kesknärvisüsteemi kahjustusega patsientide taastusravi vajadused haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse näitel: kvalitatiivne uuring

Abstract

Eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärk oli selgitada kroonilises faasis kesknärvisüsteemi (edaspidi KNS) kahjustusega patsientide taastusravi vajadused ning Haapsalu Neuroloogilisse Rehabilitatsioonikeskusesse (edaspidi HNRK) korduvale statsionaarsele taastusravile tagasituleku põhjused. Metoodika: Kvalitatiivses intervjuu-uuringus osales 14 kroonilises faasis KNS kahjustusega patsienti, kes viibisid HNRK statsionaarsel taastusravil: 7 insuldi ning 7 seljaajukahjustuse diagnoosiga uuritavat. Andmeid koguti poolstruktureeritud individuaalintervjuude abil ning analüüsiti induktiivse kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil. Tulemused: Kroonilises faasis vajavad KNS kahjustusega patsiendid mitmekesist, individuaalset ja järjepidevat taastusravi. Taastusravi kättesaadavust mõjutasid mitmed füüsilised tegurid, sealhulgas transpordi puudumine, tervisehoiuasutuse kaugus ja piiratud liikumisvõime, ning taastusravi korraldusega seotud tegurid, sealhulgas teenuste vähene kättesaadavus ja maht, ebaühtlane kvaliteet ning info puudus. Taastusravi on oluline iseseisva toimetuleku säilitamiseks ning funktsionaalse võimekuse suurendamiseks, perioodiliseks hindamiseks, individuaalse nõustamise saamiseks ja motivatsiooni hoidmiseks. Patsientide igapäevast toimetulekut kujundasid nii füüsiline kui ka sotsiaalne keskkond. Kokkuvõte: Kroonilise KNS kahjustusega patsientide naasmine HNRK statsionaarsele taastusravile seostub mitmekesise, individuaalse ja järjepideva taastusravi ning perioodilise hindamise, nõustamise ja motivatsiooni toetamisega. Taastusravi järjepidevuse tagamine eeldab selle kättesaadavuse suurendamist sotsiaaltranspordi võimaldamise, kodulähedaste taastusravivõimaluste arendamise, koduteenuste laialdasema rakendamise ning proaktiivse info jagamise kaudu. Perioodilise hindamise ja nõustamise vajaduse katmiseks võib sobida karusellimudel, mis hõlmab endas regulaarselt koordineeritud spetsialistide vastuvõtte. Taastusravi mitmekesisuse suurendamiseks on põhjendatud grupipõhised sekkumised ja sarnase kogemusega patsientide kaasamine, toetades oskuste omandamist, motivatsiooni ja sotsiaalset osalust. Edasised uuringud on vajalikud kroonilise KNS kahjustusega patsientide taastusravi vajaduste selgitamiseks mitmekesisemas valimis, kaasates ka patsiente, kes ei viibi HNRK statsionaarsel taastusravil.